Graafikus püsimine näitab, et 2025. aastal võib saada tõestatud piiramatu puhta energia perspektiivikus, kirjutab The Guardian.
Maailma keerulisima masina ehitus on jõudnud edukalt poole peale
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
8. detsember 2017, 11:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Prantsusmaal Cadarache'is asuv Tuumasünteesi Eksperimentaalreaktor ITER on üks maailma suuremaid teaduskoostöö projekte. Oma mastaabilt ja hinnalt on see võrreldav gravitatsioonilaineid püüdva LIGO, osakestefüüsika saladusi avastava CERNi ja kosmoses teaduseksperimente võimaldava Rahvusvahelise Kosmosejaamaga.
Erinevalt teistest on ITERi eesmärk aga ei midagi vähemat kui tõestada, et Päikeses toimuvad protsessid on võimalik panna käima ka Maa peal, tootes niimoodi veest – õigemini vesiniku isotoopidest – peaaegu otsatut puhast energiat. Aastate jooksul on ITERi rajamine aga silmitsi seisnud hulga tagasilöökidega.
Pöördepunktiks sai 2013. aastal ilmunud audit, mis kritiseeris projektis valitsevat kaost ja mille tagajärjel vahetati välja projekti juht. Uueks peadirektoriks sai prantslane Bernard Bigot. Nüüd teataski Bigot, et tuumasünteesi labori rajamisega ollakse taas rajal – projekti infrastruktuuri rajamisega jõuti poole peale õigeaegselt.
Prantslase sõnul näitab selle teetähise ületamine, et ka projekti ülejäänud osade rajamine on tehniliselt teostatav. Suurema probleemina nähakse nüüd hoopis poliitilist olukorda USAs –võrreldes oma eelkäijatega on president Trump puhta energia vastu märkimisväärselt vaenulikum. The Guardianile antud kommentaaride hetkel viibiski Bigot Washington DC's läbirääkimistel Trumpi administratsiooniga, kuid väljendas veendumust, et vastuseis leiab lahenduse.