Suur korruptsioonijuhtum 19. sajandi Tallinnas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Johannes Hau, Tallinna sadam 19. sajandi alguses.
Johannes Hau, Tallinna sadam 19. sajandi alguses. Foto: Tallinna linnaarhiiv

Tallinna linnaarhiiv kirjutab oma blogis ühest Tallinna ajaloo tuntuimast korruptsiooni- ja riigivarguse juhtumist – 1817. aasta tolliafäärist. 

17. aprillil 1817 laaditi Tallinna sadamas maha Inglise laeva «Alert» puuvillalast. Selle pidid edasi Peterburgi toimetama Tallinna kaupmehed Dietrich Rodde (III) ja Peter Gottlieb Lohmann. Kaupmehed koos kõrgete tolliametnikega – aadlimeestest riigi- ja õuenõunikud – koostasid võltsitud tollideklaratsiooni, millele saksa keelt mitteoskav inglise laevakapten ka alla kirjutas. Nii taheti riigilt välja petta 100000 rubla (võrdluseks selle aasta linnakassa sissetulekud olid 97460 rubla), mille jagamise osas oldi kokku lepitud.

Keegi madalama astme tollitöötaja andis aga asjast võimudele teada. Sama aasta juunis arreteeriti esimesed kahtlusalused, kuid kolm neist olid juba välismaale põgeneda jõudnud. Rodde jäi siiski vabadusse.

Augustis saabus Tallinna senati erikomisjon tolliafääri uurima. Sama aasta detsembris arestiti kõigi 29 kahtlusaluse varad ja kapitalid. Kõrge komisjon uuris asja Tallinnas terve aasta.

Järgmise aasta lõpuks esitati uurimistulemused Vene senatile. 11 tolliametnikku tunnistati süütuks ja nende varad vabastati aresti alt. 18 süüdimõistetu süüasjaga tegeles edasi Vene senat ja riiginõukogu.

Uurimise all ja afääri olid segatud ka mitmed Dietrich Rodde sugulased ja hõimlased. On isegi oletatud, et Rodde oli selles asjas täiesti süütu, kuid tema sugulased, hõimlased ning poesellid mässisid ta sellesse pettusesse. Allikad seda oletust siiski ei toeta.

Kohtuotsus

Kohtuotsus kinnitati lõplikult 12. märtsil 1820. Süüdi mõisteti üheksa Tallinna kaupmeest, neist kolm (põgenenud) tagaselja ning kaheksa tolliametnikku saadeti Siberisse asumisele. Koos sellega kaotasid nad oma aadlitiitlid ja väljateenitud teenistusastmed. Mitmed neist ei võinud pärast (7–10 aastast) asumist enam Tallinna tagasi pöörduda ega edaspidi riigiameteis töötada. Suurgildi kaupmees Gotthard Johann von Barothile esialgu määratud kehaline karistus enne asumisele saatmist küll tühistati.

Dietrich Rodde kaotas kohtuotsuse alusel oma «hea nime» ja pidi samuti Siberisse asumisele saadetama. Erinevalt aga oma süükaaslastest läks ta asumisele Kuressaare linna. Kuidas see nii juhtus, on jäänud selgusetuks. Rodde oli 57-aastane, selle aja kohta juba üsnagi elatunud mees ja ainuke raehärra süüaluste hulgas. Kuid ta polnud süüdlaste hulgas ka kõige vanem ning Siberisse saadeti ka parunitiitliga tolliametnikud. On arvatud, et tänu oma tutvustele ja rahale õnnestus Roddel saavutada see, et temale asumise kohaks määratud Orenburgi nimes asendati mõned tähed ja nii sattus ta 10 aastaks politsei järelvalve alla Kuressaarde (saksa keeles Arensburg).

Näib ka, et Roddel õnnestus osa oma Tallinna varadest alles hoida. Rodde väimehel Peter Walteril õnnestus kohtuotsusele vaatamata kuidagi Siberi asemel Tallinna politsei järelvalve alla elama jääda.

Kui Diedrich Rodde asumise aeg lõppes ei võinud ta kodulinna tagasi pöörduda. Ta asus koos naisega elama Pärnusse, kuhu nende vahepeal täisikka jõudnud poeg Alexander Hermann oli kaupmehena elama asunud. Diedrich Rodde suri 70 aasta vanuses Pärnus 19. novembril 1831 nn närvipalavikku. 

Loe Tallinna raehärrast Diedrich Roddest pikemalt linnaarhiivi blogist! 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles