Doktoritöö: inimtegevus Peipsi järve lähistel peaks olema läbimõeldum

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Reedel, 15. detsembril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele Kadi Palmiku filosoofiadoktori väitekiri teemal «Looduslike ja inimtekkeliste survetegurite mõju Peipsi järve suurtaimestikule. Effects of natural and anthropogenic pressures and disturbances on the macrophytes of Lake Peipsi

Töö eesmärk oli välja selgitada, kuidas mõjutavad Peipsi järve suurtaimestikku inimtekkelised survetegurid nagu eutrofeerumine ja pilliroo eemaldamine. Samuti teha kindlaks veetaseme kõikumisest tulenevad muutused suurtaimestiku liigirikkuses ja ohtruses.

«Madalveeperioodil tõusid märgatavalt nii suurtaimede liigirikkus kui ka ohtrus. Seega on ökoloogilise seisundi hinnang taimestiku järgi märkimisväärselt mõjutatud looduslikust häiringufaktorist,» rääkis Kadi Palmik. Ta lisas, et suurtaimedel on väga oluline roll nii vee keemiliste omaduste mõjutajana kui ka elu- ja varjepaigana ning toidubaasina paljudele teistele liikidele, mistõttu on oluline jälgida suurtaimestikus toimuvaid muutusi.

Tööst selgus, et inimtekkelisest eutrofeerumisest tingitud rooalade laienemine on vähendanud väikesekasvulistele liikidele sobivaid elupaiku. Kaldaalade kinnikasvamine on suurendanud kohalike elanike vajadust rannaalade majandamiseks. Üldiselt võib tihedate pillirookogumike eemaldamist pidada taimestiku liigirikkusele positiivseks, kuid vältida tuleks monotoonsete ja kuivade kõrgendatud alade kujundamist, mis vähendab Peipsile iseloomulike taimeliikide kasvukohti.

«Arvestades, et pilliroo eemaldamine on Peipsi rannaaladel hoogustunud, tuleks varasemast suuremat tähelepanu pöörata selleks kasutatavatele meetoditele. Uuringus saadud tulemused annavad väärtuslikku teavet soovituste andmiseks, et tagada elupaikade mitmekesisus. Veetaseme muutuse olulisus taimestiku liigirikkusele annab vajalikku lisainfot selle loodusliku häiringufaktori paremaks arvestamiseks Peipsi seisundi hindamisel,» lisas Palmik.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 15. detsembril algusega kell 14.15 Baeri majas (Veski 4, Tartu). Doktoritöö juhendajad on vanemteadurid Helle Mäemets ja Külli Kangur ning oponent prof Mennobart van Eerden Hollandist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles