Miks langevad noorlinnud kiskjate ning jahimeeste saagiks sagedamini kui vanalinnud?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Turteltuvi on Eesti aasta lind 2017.

FOTO: Antonio Sales Martinez (Flickr.com)

Tiibade kuju määrab lindude lennuvõime – kui pikad tiivad on sobilikumad pikkade distantside läbimiseks, siis lühemad tihedas taimestikus manööverdamiseks ja kiskjate eest põgenemiseks, kirjutab portaalis linnuvaatleja.ee Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Teatakse ka, et rändsete värvuliste vanalindude tiivad on pikemad ja teravatipulisemad kui noorlindudel. Ühte kindlat korrapära noor- ja vanalindude tiibade kuju erinevuste kohta siiski välja tuua ei saa, kuid on teada, et erinevate ökoloogia ja morfoloogiaga liikide tiiva kuju ning seda määravad tegurid erinevad.

Tuvid, sealhulgas ka turteltuvid (Streptopelia turtur) on osavad õhus manööverdajad ja suudavad lennata kiirusega kuni 60 km/h. Koha pealt kiiresti lendu söösta võimaldavad neil lühikesed ja ümarad tiivad ning võimsad, võrreldes teiste linnurühmadega suhteliselt suuremad rinnalihased, mille tõttu on nad ka inimestele jahinduslikku huvi pakkunud.

Kütitud turteltuvide andmetele tuginev Hispaanias läbi viidud uuring näitas, et turteltuvi vanalindude tiivad on noorlindude omadest ligi 6 mm pikemad ning noorlindude tiivad on vanalindude omadest teravamatipulisemad.

Vana- ja noorlindude tiivakuju erinevused võivad tuleneda sellest, et teravatipulised tiivad on kohasemad rändamiseks ja aitavad noorlindudel kergema vaevaga sooritada esimest rännet, mille järel, pärast esimest sulgimist talvitamisaladel, muutub olulisemaks aga linnu manööverdamisvõime.

Linnu vanuse ja tiibade morfoloogia vahelise seosega võib seletada ka seda, miks noorlinnud langevad kiskjate ning jahimeeste saagiks sagedamini – nende lühemad ja terava tipuga tiivad ei ole kiireks õhus manööverdamiseks nii kohased kui vanalindude pikemad tiivad.

Tagasi üles