Luuresatelliidid ja droonid on sõjast räsitud Afganistanist leidnud tuhandeid arheoloogilisi muistiseid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Karavanserai varemed Afganistanis Gebirgi orus.

FOTO: Roland and Sabrina Michaud / akg / Scanpix

Arheoloogid on rikka ajalooga, ent sõjategevusest räsitud ja ohtliku Afganistani uurimiseks leidnud uue abivahendi ning alanud on piirkonna uurimise uus kuldaeg, kirjutab Science.

Teatavasti on Afganistan koos mitmete naaberriikidega ühed rikkama ajalooga piirkonnad maailmas, kus on laiunud ja ka võrsunud mitmed impeeriumid ning mida on läbinud ka kuulus Siiditee. Paraku on väljakaevamiste tegemine Afganistanis pehmelt öeldes raskendatud, kuna sõja lõppemisest hoolimata esineb riigis siiski pidevalt relvakonflikte.

Ohtudest hoolimata peetakse Afganistani siiski väga oluliseks uurimisobjektiks. Üks põhjus on mõistagi selle aja- ja kultuurilooline tähendus. Teine ja mõnes mõttes olulisemgi on aga seotud räsitud riigi arengu toetamisega. 2014. aastal kohtus Afganistani Pärandi Kaardistamise Partnerluse teadlastega ka riigi tollane president ja endine Maailmapanga juhtiv antropoloog Ashraf Ghani. Kohtumisel tõi Ghani muu hulgas välja, et kultuurilise pärandi mõistmine on oluline nii riigi majandusliku arengu toetamiseks kui ka killustunud riigis ühtse rahvusliku identiteedi loomiseks.

Tänaseks on USA välisministeeriumi rahastatud Afghanistani ajaloo kauguuringud jõudnud nii kaugele, et kasutusele on läinud kommertssatelliitide pildid ning isegi luuresatelliitide ja sõjaväedroonide kogutud andmestikud. Nii saadud suurepärase lahutusvõimega piltidelt on tänaseks tuvastatud juba suur kogus ajaloomälestisi, mis asuvad paraku paikades, kuhu ekspeditsioonile minek oleks lihtsalt liiga ohtlik. Teadaolevate arheoloogiliste leidude arv on praeguseks enam kui kolmekordistunud ning praeguseks on nende koguarv juba enam kui 4500.

Taasavastatud vana

Lisaks on tolm pühitud ka leidudelt, mis tehti veel enne Nõukogude-Afganistani sõja puhkemist ja kogu piirkonna kaosesse langemist. Nii ongi pärast ligi 50-aastast vaheaega taasalanud tööd näiteks tänaseks 87-aastase antropoloog William Trousdale’i leidudega, kelle kogutud 15 000 fotot ja hulk välitöö päevikuid on terve see aeg mehe garaažis oma aega ja digitaliseerimist oodanud.

«Võimalus kaardistada niivõrd väheuuritud piirkonda efektiivselt ja turvaliselt on väga põnev,» tunnistas Science’ile Melbourne’is asuva La Trobe Ülikooli arheoloog David Thomas. «Tõenäoselt avastatakse sealt veel kümneid tuhandeid arheoloogilisi mälestisi, mille uurimiseks ja kaitsmiseks on mõistagi esimene samm need tuvastada.»

Praeguseks on avastatud juba 119 kuueteistkümnendast ja seitsmeteistkümnendast sajandist pärinevat karavanide ööbimis- ja peatushoonet ehk karavanseraid. Tegu on hiiglaslike hoonetega, milles võis öömaja pakkuda sadadele Siiditeel liikunud inimestele ja tuhandetele kaamelitele.

5AG-A0-S2-1978-1 (1948622)Afghanistan, Ruine einer Karawanserei / FotoAfghanistan, Provinz Ghor (Zentralafghanistan),Ruine einer Karawanserei. /- Gesamtansicht. - /Foto, 1978.E:Afghanistan, Ruin of a Caravansary / PhotoAfghanistan, Ghor province (central Afghanistan),ruin of a caravansary.- View. -Photo, 1978.F:Afghanistan, ruine d'un caravans

FOTO: Roland and Sabrina Michaud / akg / Scanpix

Lisaks hoonete imposantsusele heidavad leitud karavanseraid kinda ka mitmetele levinud ajaloolistele arusaamadele, peamiselt teooriale, mille kohaselt hääbus üle Kesk-Aasia kõrbete kulgenud Siiditee tähtsus ning teele jäänud Safaviitidide kuningriik kohe pärast Indiasse kulgeva meretee avastamist eurooplaste poolt.

«Kauaaegse arusaama kohaselt ei hakanud keegi pärast India mereteede avastamist Kesk-Aasia läbimisega vaeva nägema,» ütles projekti haldav Chicago Ülikooli teadur Kathryn Franklin. «Nüüd aga selgub, et safaviidid tegid Siiditeesse veel ka sajand hiljem arvestatavaid investeeringuid.»

Riigi põhjaosast on praeguseks avastatud sadu asulaid, mis peavad olema rajatud enam kui tuhat aastat tagasi – enne seda, kui Balhabi jõgi uue sängi leidis. Jõesängi muutumine viis loomulikult maa kõrbestumisele ning inimesed hülgasid oma elupaigad ning kolisid koos jõega ümber. Mitu aastakümmet tagasi tuvastasid nõukogude teadlased piirkonnas 77 asulakohta, kuid nüüdseks on teada juba üle 1000 muistse küla ja linna, mis näib viitavat oluliselt tihedamale asustusele kui varem arvati.

Religioonide kokkupuuted

Lisaks on kauguuringud tuvastanud juba üle 200 mälestise, mis on pärit Roomaga samal ajal eksisteerinud Parthia impeeriumist. Nende hulka kuuluvad näiteks ulatuslik niisutuskanalite süsteem ning org, milles peitus hulk usulise otstarbega hooneid nagu budistlikud stuupad, zoroastristide tulekummardamise templid ja hellenistlikud kreeka- ja arameakeelsete kirjadega pühakojad. See näib viitavat, et zoroastristidest Parthia kuningriik pidi olema ka teiste religioonide osas sallival seisukohal.

Afganistani pikki aastaid valitsenud Talibani ajast on teada mitmeid traagilisi muististe hävitamisi, millest ehk kuulsaim oli 2001. aastal aset leidnud Bamyani budade hävitamine. Selle taustal oli muistusi kaugelt seiravate teadlaste jaoks üllatav, et tänapäeval näib hävitustöö olevat intensiivsemgi. Erinevalt 16 aasta tagusest ajast on aga praegu peamisteks ohuallikateks arenguga kaasnev teedeehitus, konflikti käigus paigaldatud ja lõhatud miinid ning ka läbi aegade esinenud rüüstamine.

Tagasi üles