/nginx/o/2017/12/27/7436495t1h6a92.jpg)
Aastaks 2100 võib Euroopa Liitu pagevate põgenike hulk tõusta 660 000 inimese võrra aastas, kirjutab PBS.
Uuring: kliimasoojenemine suurendab Euroopa põgenikevoolu sajandi lõpuks 188 protsenti
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
27. detsember 2017, 14:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kliimasoojenemise ja põgenikekriisi seose kohta on pikka aega oletatud – soojeneva kliimaga kaasneb ju ometigi kõrbestumine, mis võib paljud täna tihedalt asustatud piirkonnad kodusõtta ja humanitaarkriisi lükata. Näiteks on ka Süüria kodusõja puhkemist seostatud vägivallale eelnenud põua-aastatega, kuigi seos on ka korduvalt kahtluse alla seatud.
Mainekas teadusajakirjas Science avaldatud uuringus kasutasid keskkonnaökonomistid Wolfram Schlenker ja Anouch Missirian aga NASA avaldatud kliimaprognoose ja olemasolevaid asüülitaotluste andmeid, et modelleerida nende põhjal lähema sajakonna aasta rändeid. Lähteandmete hulka kuulusid vahemikus 2000-2014 tehtud ELi riikidele esitatud asüülitaotlused, mille esindajad pärinesid kokku 103 riigist.
Põgenike päritolumaade kliimakõikumiste lähemal uurimisel selgus, et suuremate põllumajandust kahjustavate temperatuurikõikumistega kaasnes pea alati ka asüülitaotluste hüppeline kasv.
«Meie tulemused näitavad, mil määral Euroopa riigid üksteisega põimunud on. Selle põhjal võime öelda, et Euroopasse suunduvate meeleheitel inimeste arv kasvab. See kõik toimuba aga ajal, mil Euroopas süvenevad niigi konfliktid selle üle, kui palju põgenikke vastu võtta saab,» ütles Schlenker PBSile.
Uuringu tulemused on autorite hinnangul vajalikud, et anda maailma poliitkakujundajatele arusaam ees seisva kohta.
Uuring ilmus teadusajakirjas Science.