VIDEO: 17. sajandi suurt mõistatust lahendanud Eesti teadlased pääsesid vaadatumate teadusvideote sekka

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prints Ruperti pisarate peaosa on mehaanilisele survele erakordselt vastupidav, kuid kui nende sabaosa kasvõi õrnalt pigistada, puruneb terve moodustis plahvatuslikult.
Prints Ruperti pisarate peaosa on mehaanilisele survele erakordselt vastupidav, kuid kui nende sabaosa kasvõi õrnalt pigistada, puruneb terve moodustis plahvatuslikult. Foto: imgur.com

Teadustöö, millest suur osa tehti TTÜ professor Hillar Abeni laboris, uuris 17. sajandi suurimaks mõistatuseks peetud Prints Ruperti tilkade fenomeni.

Nagu kogu maailma ajakirjandus, nii teevad ka mainekad teadusajakirjad Science ja Nature aasta lõpus kokkuvõtteid lõppenud aasta silmapaistvamatest hetkedest. Sel aastal jõudis Science’i vaadatumate videote sekka ka uuring, milles USA ja Eesti teadlased tegid kindlaks 17. sajandi suurimaks müsteeriumiks peetud prints Ruperti tilkade saladuse.

Tegemist on klaasitükkidega, mis saadakse sulaklaasi külma vette kukutamisel. Niimoodi loodud pika saba helmed on oma peaosas nii tugevad, et ei purune ka püstolist tulistamise peale. Kui aga sabaotsa kasvõi õrnalt pigistada, puruneb kogu asi plahvatuslikult.

Kuidas klaasitükkide uurimiseni jõuti ja mis rolli mängisid selles Eesti teadlased, saab lähemalt lugeda Postimehe pikemast käsitlusest.

Kõnealune populaarne teadusvideo on siin:

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles