Kes on Postimehe aasta inimene Asko Lõhmus?

Asko Lõhmus

FOTO: Sille Annuk / Postimees / Scanpix

Aasta inimene 2018 on laia huvide ringiga looduskaitsebioloog Asko Lõhmus, kelle peamiseks akadeemiliseks ja ka ühiskondlikuks tegevuseks on aastaid olnud meie looduse ökoloogilise terviku kaitsmine.

Täna Postimehe aasta inimese tiitli saanud ökoloog Asko Lõhmus on üks Eesti tugevamaid biolooge, kelle senine töö on olnud peamiselt seotud Tartu Ülikooliga. Hetkel juhatab ta Ökoloogia ja Maateaduste Instituudis loodusressursside õppetooli ning juhib ka looduskaitsebioloogia töörühma.

Nagu kirjutas Postimees 2006. aastal, alustas Lõhmus õigupoolest teadlaseteed juba mürsikueas. Esimesed 15 aastat oli tema uurimise põhisuunaks ornitoloogia, täpsemini meie looduse röövlindude uurimine. Sel teemal kaitses ta ka 2003. doktorikraadi, juhendajaks professor Raivo Mänd. Sellesse aega jäid ka sellised tunnustused nagu Eesti Looduse Fondi noore looduskaitsja auhind või ka ajakirja Eesti Mets aasta autori tiitel. Pärast seda on tähelepanu pöördunud aga aina enam enda arvates olulisemale – metsaökoloogiale.

Näiteks on tal praegu Eesti Teaduse Infosüsteemi andmetel käimas kaks teadusprojekti, millest üks uurib uudseid ökosüsteeme ja ökoloogilist taastamist säästva looduskasutuse kontekstis, teine aga kõdusoometsade looduskaitseperspektiive.

Tänaseks on Asko Lõhmuse juhendamisel valminud kuus doktoritööd ja 10 magistritööd,  juhendamisel on veel 4 doktoranti. Rahvusvahelisel tasemel on ta retsenseerinud käsikirju üle 45 rahvusvahelisele teadusajakirjale.

Eesti metsade käekäigu pärast on Lõhmus ökoloogina mõistagi kogu aeg muret tundnud, institutsionaalne kokkupuude sai aga alguse 2008. aastal, mil liitus Riigimetsa Majandamise Keskuse teadusnõukoguga. Alates aastast 2012 on ta olnud aktiivne ka riigi metsandusnõukogus, kus on osalenud lisaks muule ka seadusloome kujundamises ja arengukavade koostamises, soosides seal säästliku metsanduse juurutamist.

Loodusteadlaste seas on tuntud Lõhmuse suur töövõime ja süstemaatiline lähenemine, mille tunnistuseks on näiteks tõsiasi, et ökosüsteemi kui terviku uurimiseks on ta teinud endale selgeks terveid rühmi samblikke, seeni ja taimi. Praegu on tema töörühmas näiteks käsil Eesti torikseente ohustatuse hindamine. Lisaks lõppes hiljuti ka kaks suurt 2018. aasta linnu metsise uurimise projekti.

Asko Lõhmuse isa oli kirjanik Aivo Lõhmus, ema kirjandusteadlane Ele Süvalep.

ostimehe 2006. aasta intervjuud Asko Lõhmusega saab lugeda siin. Lisaks ilmus möödunud aasta lõpus ka tagasivaatav intervjuu Lõhmuse ja Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialisti Enn Pärdiga, mida saab lugeda siin.

Mis on looduskaitsebioloogia?

Looduskaitsebioloogia (lühendatult LKB) on teadus bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja taastamise võimalustest ja seega on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. LKB ei ole ainult bioloogia, sellesse on tänapäeval kaasatud ka majanduslikud ja sotsiaalsed argumendid, st tegu on interdistsiplinaarse teadusega. LKB on noor teadusharu, mille teket dateeritakse 1970. aastatesse, ning mille esimesed kõrgkooliõpikud ilmusid alles 1990ndatel.

LKB ülesanne on teavitada rakendajaid ja kujundada ühiskonna hoiakuid, hinnata ja kritiseerida poliitikat, ning seeläbi suunata inimtegevust bioloogilist mitmekesisust puudutavates küsimustes.

Allikas: Tartu Ülikool, zooloogia osakond

Tagasi üles