TÄNA AJALOOS ⟩ Andrus Veerpalu võitis esimese eestlasena Otepää MK-etapi

teadus.postimees.ee
Copy
Andrus Veerpalu Otepää 2002. aasta Scandinavian Cup'il. Pilt on illustreeriv.
Andrus Veerpalu Otepää 2002. aasta Scandinavian Cup'il. Pilt on illustreeriv. Foto: Egert Kamenik/Postimees/Scanpix

2005 – Andrus Veerpalu võitis Otepääl murdmaasuusatamise maailmakarikaetapil 15 km klassikalises tehnikas eraldistardis, Jaak Mae saia kolmanda kohta, teda edestas norralane Frode Estil.

Eestlastel jäi napilt võtmata ka ajaloo esimene kaksikvõit MK-etapil, kolmandaks tulnud Jaak Maed jäi finišis igipõlisest rivaalist norralasest Frode Estilist lahutama vaid 3,1 sekundit.

Veerpalu asus distantsi juhtima juba 2,1 kilomeetri vaheajapunktis, kus teist aega näidanud prantslane Vincent Vittoz kaotas eestlasele 0,9 sekundiga. Mae oli vaheajapunktis kümnes, jäädes Veerpalust 8,4 sekundi kaugusele.

Viimases ajavõtupunktis 12,1 kilomeetri juures oli Veerpalu Mae ees edumaa kasvatanud juba 47,9 sekundiliseks. Mae kandadel olid Veerpalule 51,0 sekundiga kaotanud norralane Espen Harald Bjerke ning 51,5 sekundi kaugusel olnud Esil.

Punktikohale jõudis ka Priit Narusk, kes Veerpalule kaotas kahe minuti ja 20,8 sekundiga ning sai 25. koha.

Teised eestlased punktikohale ei jõudnud, Meelis Aasmäe oli 43. (+3.02,4), Risto Roonet 53. (+4.22,5), Aivar Rehemaa 54. (+4.24,3), Priit Talves 55. (+5.27,8), Martten Kaldvee 56. (+5.46,6), Jaan Kallak 57. (+6.23,0) ja Kein Einaste viimane, 58. (+7.04,5).

8. jaanuari sündmused Eestis:

1853 – Tallinna gümnaasiumi muusikaõpetaja A. Krüger asutas teadaolevalt esimese sümfooniaorkestri eesti koolis, millega esitas Mozarti avamängu ooperile «Don Giovanni».

1918 – suri eesti esimene filmimees Johannes Pääsuke

1922 – Harjumaa meistrivõistlustel iluuisutamises osalesid paarissõidus 1920. aasta olümpiavõitjad Soomet esindanud Ludowika ja Walter Jakobsson.

1925 – kaotati Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja ametikoht.

1938 – tuli kokku Kaubandus-Tööstuskoja uus koosseis, koja esimeheks valiti neljandat korda Joakim Puhk.

1954 – suri graafik Eduard Wiiralt.

1964 – EKP Keskkomitee teiseks sekretäriks sai Artur Vader.

1984 – suri looduskaitsetegelane Eerik Kumari

1991 – Balti Riikide Nõukogu protest NSVL relvajõudude tegevuse vastu Eestis, Leedus ja Lätis.

1997 – Endla peanäitejuhiks sai Raivo Trass.

2003 – ilmuma hakkas Eesti Spordileht.

2005 – Andrus Veerpalu võitis Otepääl murdmaasuusatamise maailmakarikaetapil 15 km klassikalises tehnikas eraldistardis, Jaak Mae saia kolmanda kohta, teda edestas norralane Frode Estil.

2005 – 2005. aasta jaanuaritorm: Läänerannikul hakkas tõusma torm, millest kujunes hiljem orkaan.

2016 – ajakirja Looming uueks peatoimetajaks valiti kirjandusteadlane ja -kriitik Janika Kronberg.

Ja maailmas:

1198 – Rooma paavstiks sai Innocentius III (krahv Lotario Segni) (1160/61–1216).

1297 – iseseisvus Monaco.

1324 – suri itaalia maadeavastaja Marco Polo.

1499 – Prantsuse kuningas Louis XII naitus Bretagne hertsoginna Anne'iga.

1598 – Brandenburgi kuurvürstiks sai Joachim Friedrich.

1642 – suri itaalia astronoom ja füüsik Galileo Galilei.

1654 – Ukraina liideti Venemaaga.

1761 – prantsuse garnison Pondicherrys kapituleerus inglastele.

1806 – Suurbritannia vallutas Hea Lootuse neeme, Kapi koloonia.

1815 – ameeriklased lõid New Orleans'i lahingus Inglise vägesid.

1823 – sündis inglise loodusteadlane, geograaf ja antropoloog Alfred Russel Wallace.

1912 – Bloemfonteinis asutati Aafrika Rahvuskongress.

1915 – Esimene maailmasõda: algasid ohvriterohked lahingud Belgias Assee kanali lähedal ja Prantsusmaal Soissons'is.

1916 – Esimene maailmasõda: liitlased taandusid Gallipolist.

1923 – Prantsusmaa alustas Saksamaal asuva Ruhri piirkonna okupeerimist.

1926 – Al-Ḩijāzi (praegu Saudi Araabia) kuningaks sai Ibn Saud.

1935 – sündis Elvis Presley

1942 – sündis iglise füüsik ja kosmoloog Stephen Hawking.

1947 – sündis inglise laulja, helilooja ja näitleja David Bowie.

1959 – Charles de Gaulle sai Prantsuse presidendiks.

1992 – kõhugrippi haigestunud Ameerika Ühendriikide president George Herbert Walker Bush kukkus Tōkyōs toimunud rautil kokku.

1996 – Sairi (praegu Kongo Demokraatlik Vabariik) transpordilennuk kukkus alla Kinshasa turuplatsil, hukkus umbes 350 inimest.

1997 – Vene president Boriss Jeltsin, kes põdes grippi, viidi kopsupõletiku tunnustega tagasi haiglasse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles