Suur graafik: lumine troopika ja kuumarekordid Kaug-Põhjas on märgid soojenevast kliimast

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Kuvatõmmis/Postimees

Rahvusvaheliste teaduskeskuste andmed kinnitavad, et aasta alguse ilmaveidrused ongi need «äärmuslikud ilmaolud», mida kliimamuutused kaasa toovad.

Floridas sajab lund, Alaskal ja Venemaa Kaug-Põhjas sulatab. Saksamaal jäetakse niigi plusskraadidega toimuvad suusavõistlused eluohtlikuks kujunenud tormi pärast ära. Aastavahetusele eelnenud kuu ning uue aasta esimene nädal näitavad, et kliima on pea kõikjal täiesti pea peale keeratud – piirkondades, kus justkui peaks olema külm, on hoopis soe ning piirkondades, kus peaks olema rannailm, kaanetab külm basseine.

Eriskummalised ilmaolud ei ole vist kellelegi märkamata jäänud. Muu hulgas kasutas võimalust ka kliimamuutuste skeptikuna tuntud USA president Donald Trump, kes ironiseeris oma Twitteri kontol, et riik vajaks «seda globaalset soojenemist, mille eest meie riik, aga mitte ükski teine, pidi maksma triljoneid dollareid.»

Trumpi säutsatust on tõlgendatud kui katset näidata, et kliimamuutusi justkui ei toimukski. USA Maine’i Ülikooli avaldatud temperatuurianomaaliate kaardilt on aga näha, et suurel osal Põhjapoolkeral on keskmised õhutemperatuurid pikaajalisest (1979-2000) keskmisest koguni 10°C võrra kõrgemad (punased toonid) või madalamad (sinised toonid). USA idarannik, kus ka Trump elab, kuulub mõistagi selle ebatavalise külmavööndi sisse.

Vaata, mida on sassis ilm toonud kaasa erinevatele maailma piirkondadele Postimehe interaktiivselt kaardilt:

Peamiselt Põhjapoolkeral esinevad ekstreemsed temperatuurid on Riigi Ilmateenistuse peaspetsialisti Ain Kallise sõnul tingitud ennekõike polaarlaiuste tugevast mõjust piirkonnale.

Eesti meteoroloog, klimatoloog ja publitsist Ain Kallis oma kodus Tartus

FOTO: Dmitri Kotjuh/J

«Pooluste lähedal asuvad troposfääri ülaosas püsivad madalrõhualad, nn polaarpöörised. Põhjapoolkeral liigub pööris vastu kellaosuti suunda. Kui see vöönd on hästi väljakujunenud, kompaktne, nn tugev, toimuvad ilmaprotsessid «normaalselt», kui aga tekib olukord, mida klimatoloogid kutsuvad nõrgaks pööriseks, siis too sopistub. Külmad õhumassid tungivad lõunasse, soojemad põhjapoole,» selgitas Kallis.

Jugavoolu sopistumist võib näha ka näiteks selles NASA avaldatud animatsioonis:

Aastavahetusele järgnenud sopistumise puhul ongi Kallise puhul märkimisväärne ennekõike see, et see ulatus välja koguni Florida osariigini. Päris pretsedendituks seda aga siiski nimetada ei saa.

«1983-1984. aastail anti nähtusele nimeks «Siberi ekspress» – külma õhu pealetung oli niivõrd hoogne,» selgitas Kallis. «Tollal laiutas pakaseline ilm 90% riigi pindala kohal – Montana osariigis langes jõulude ajal õhutemperatuur koguni -53°C’ni! Samal ajal oli meil Eestis ja ka Aasias väga soe. Sopistusest kõrvale jäänud Alaskal oli aga soojem kui Atlantas nagu nüüdki.»

Kuivõrd möödunud 2017. aasta tõusis kliimamõõtmiste ajaloos 2016. ja 2015. järel soojuselt kolmandaks aastaks ning kliimasoojenemise üheks peamiseks tagajärjeks peetakse just äärmuslike ilmaolude sagenemist, kerkib paratamatult küsimus, et kas selliseid veidrad olud võivadki tulevikus tavaliseks kujuneda. Ain Kallise sõnul oli 2017. aasta puhul märkimisväärne, et erinevalt kahest eelnenust ei mõjutanud seda El Niño, vaid pigem ilmnesid aasta lõpu poole vastupidised, nõrgale La Niñale omased tingimused.

«Asjaolu, et maakera temperatuur oli mullu keskmisest kõrgem ka Vaikse ookeani õhu- ja veeringluse lõunavõnkumise (ENSO – El Niño’t põhjustav Vaikse ookeani lõunaosa kohal toimuv õhurõhu korrapärane kõikumine – toim.) normaaloleku korral, võimaldab paljude teaduskeskuste hinnangul sedastada, et globaalne kliima muutub viimastel aastakümnetel tõesti soojenemise suunas, tuues kaasa ka äärmuslikumad ilmaolud pea kogu maailmas,» tõdes ka Kallis.

Möödunud nädalal ehk enim meediatähelepanu pälvinud torm Eleanor/Burglind (nimi sõltub päritolust, vaata kõrvalloost) laastasid ennekõike Briti saari ja Prantsusmaad. Ain Kallise sõnul on tõenäosus, et selline torm ka Eestit mõjutaks, küllaltki väike, kuna pikal teekonnal looduse stiihia enamasti raugeb.

«Samas muudab Läänemeri neid vahetevahel temperamentsemaks ja raskemini prognoositavaks. Näiteks tuli meile 2004. aasta juulis Lätist tsüklon, mis suundus üle Tallinna Soome, kuid pöördus seal jälle ümber ning tuli tagasi Virumaa kaudu ning lahkus tormitsedes Hiiumaale,» meenutas Kallis toona kolm-neli päeva Eesti kohal tuuseldanud tsüklonit.

Tormisilma topelt-diagnoos

Torm, mille laastamistööst nii Inglismaal, Prantsusmaal kui ka Saksamaal möödunud nädalal rohkelt uudiseid ilmus, kandis üllataval kombel suisa mitut nime, nagu oleks justkui tegemist vanasõnast tuntud «hea lapsega». Põhjus, miks nimedega selline segadus tekkis, on Ain Kallise sõnul seotud süsteemiga, kus huvilised saavad raha eest tormide ristivanemateks saada.

«Asi on selles, et samale tormile anti nimi mõned päevad varem nii Saksamaal Berliini Vabaülikoolis kui ka Briti ja Iiri ilmateenistuste poolt. Saksa meteoroloogiatudengid müüvad juba aastast 1954 nimesid nii kõrg- kui madalrõhkkondadele. Kuna esimesi esineb harvem, siis saab huviline anda sellele nime 299 euro eest, tsükloni ristiemaks (-isaks) olemise eest aga vaid 199 eurot. Näiteks äsja Lääne-Euroopat räsinud Burglinnu nime ostis tulevasele tormile keegi Burglind Gorn,,» ütles Kallis.

Samamoodi oli ka näiteks meil 2005. aasta jaanuariuputusi toonud Gudrun (norrakate pandud nimi) saksakeelses maailmas tuntud hoopis kui torm Erwin. Järgmisena meieni jõudev brittide Alja on sakslaste jaoks aga Christine.

Tagasi üles