2018 kuulutati kultuuripärandi aastaks

teadus.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noorte geriljatantsupidu Vabaduse väljakul.
Noorte geriljatantsupidu Vabaduse väljakul. Foto: Madis Sinivee / Pärnu Postimees

Möödunud aasta viimastel päevadel kuulutas Euroopa Kultuurifoorum 2018. aasta kultuuripärandi aastaks, vahendab ICCROM.

Kultuuripärandi aasta eesmärk on tõsta inimeste teadlikust muinsusväärtustest ning suurendada rahva kokkupuudet oma minevikuga, olgu selleks siis iidsete varade eksponeerimine või vanade kommete säilitamine. Kultuuripärandi aasta eestvedajad soovivad kontakti saada võimalikult laia publikuga, ning jõuda nendeni meist, kes igapäevaselt ehk ei puutu ajalooga kokku.

Euroopa komisjoni poolt loodud Euroopa Kultuurifoorum leidis, et ajal kui konfliktitsoonides on käimas aktiivne ajalooliste mälestiste ja väärtuste hävitamine, siis on eriti tähtis juhtida tähelepanu ajalooliste väärtuste kinnistamisele seal, kus see võimalik on. Euroopas tervikuna asub 453 Unesco maailmapärandi objekti mis moodustab kogu nimistust umbes poole. Umbes 7,8 miljonit töökohta Euroopas on otseselt või kaudselt seotud muinsusväärtuste kaitsmise, uurimise ja eksponeerimisega.

Kultuuripärandi aasta välja kuulutamine langes kokku uue Eurobaromeetri uuringuga muinsuskaitsest, pärandist ja eurooplaste nägemusest neist. Uuringu järgi peab 80% küsitletutest kultuuripärandit tähtsaks nii neile endale isiklikult kui ka oma kogukonnale ja ühiskonnale laiemalt. Enam kui 70% arvas, et kultuuripärandi kaitsmine võib parandada nende elukvaliteeti. Lisaks peavad ligi pooled küsitletutest ennast mingil kaudsel või otsesel viisil kultuuripärandiga igapäevaselt seotuks ja enamus leiab, et kultuuripärandi säilimiseks peaks sellele rõhku panema ka koolihariduses.

Loe täpsemalt ICCROMI kodulehelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles