Soojeneva merevee mõju - 99 protsenti vastsündinud kilpkonnadest on emased

Vastkoorunud merikilpkonna vette laskmine

FOTO: LILLIAN SUWANRUMPHA/AFP/Scanpix

Üleilmne soojenemine võib Suure Vallrahu põhjaosa merikilpkonnade koloonia muuta läbinisti emasteks. Kilpkonnade sugu määrab munade temperatuur haudeperioodil, vahendab The Sydney Morning Herald.

Ajakirjas Current Biology avaldatud uuringus jälgisid teadlased vastkoorunuid ja juba noorloomaks kasvanud rohelisi merikilpkonni võtmetähtsusega kolooniates Suure Vallrahu kandis ning leidis, et ülekaalukas enamus loomadest on emased. See võib mõjuda halvasti loomade perspektiivile sugu jätkata ning koloonia populatsiooni ülal hoida. Kuna pole teada, milline on koloonia jätkusuulikuna hoidmiseks vajalik minimaalne isaste suhtarv,  on bioloogid mures. Vaid poolekraadine kõikumine mõjutab kooruvate kilpkonnade sugu ning paar kraadi üle murdepunkti viib munade täieliku hukuni. Ka Suure Vallrahu lõunaosas asuvates kolooniates, mille juures samuti mõõtmisi läbi viidi, on küll sooline tasakaal emaste poole kaldu kuid mitte nii murettekitaval määral.

Tõik, et säärane probleem esineb temperatuuri suhtes tundlike merikilpkonnade hulgas annab alust arvata, et tulevikus on näha sääraseid kõrvalekaldeid ka teiste roomajate juures. Probleemi lahendada on aga keeruline. Üheks ettepanekuks on püstitada kilpkonnade haudeplatsidele varjud, mis hoiaksid liiva sisse maetud munad jahedamana ning tagaks suurema hulga isaste koorumist. Kuid see on nii logistiliselt kui eetiliselt keeruline, sest võib segada kilpkonnade tavapärast elu. Roheline merikilpkonn kuulub niigi ohustatud liikide nimekirja. Lisaks kliimamuutusele ohustab teda salaküttimine ja ka kaudne inimtegevus erinevate kalastuspraktikate näol.

Austraalia ranniku läheduses asuv Suur Vallrahu on kliimamuutuse rindeks. Vee temperatuuri tõus põhjustab korallide pleekimist mis peale korallide enda surmamist vähendab liigirohkust, mis on seni korallrahude peamiseks tunnuseks ja väärtuseks olnud. Nüüd kui ka merikilpkonnad tõsises ohus on, võib karta, et säärased uudised ei jää viimaseks.

Loe lähemalt The Sydney Morning Heraldist.

Uuring ilmus ajakirjas Current Biology.

Tagasi üles