Kohtukäik teispool maakera ehk kuidas Eesti meremehed oma laeva Nõukogude võimu eest kaitsesid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Vaidlused aurulaeva Signe omandiõiguse üle kestsid aastaid.

FOTO: Käsmu meremuuseum

Eestlaste vara peale on ajaloo jooksul maiad olnud paljud võõrad võimud. Vähem ahne ei olnud ka kommunismi teele suunda näitav nõukogude võimuaparaat, kirjutab jurist ja hobiajaloolane Meelis Liivlaid.

Laevanduses üritati teele asuda võõraste laevadega ning ilma igasuguse viivituseta. Kommunismi poole suundumiseks sobis ka liikumatu vara.

24. juulil 1940 teatas Virumaa Teataja esikaanel, et «N. Eesti ja N. Liit on nüüdsest ühine pere». Et leivad ühte kappi pandi, juhtus nii ka kogu muu varaga. Omandi jagamine ei toimunud sugugi nii kohmakalt, kui nõukogude majanduselt ja siinkandis veel vähe õlitatud võimuaparaadilt oodata oleks võinud. Hilisemast absurdsest plaanimajandusest ja sellega kaasnenust teades on seda üllatavam, kui kiiresti hakkas uue võimu käsi omandisuhteid muutma.

Tagasi üles