TÄNA AJALOOS ⟩ Astuti esimene samm Eesti NATOga sidumise suunas (1)

teadus.postimees.ee
Copy
Foto: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix

1994 – president Lennart Meri ja peaminister Mart Laar allkirjastasid NATO rahupartnerlusprogrammi ühinemise soovikirja.

Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal iseloomustas olukorda riigikaitselise kogemuse puudus. 1992. aasta valimiste järel moodustatud valitsuse poliitika oli idast läände ümberorienteerumine. 1994. aastal käsitles president Lennart Meri oma kõnes esmakordselt Euroopa Liidu ja NATO-ga integreerumist. Siiski nägid paljud poliitikud püüdlusi NATO-ga liituda kui perspektiivitut projekti, mis rikuks Eesti neutraliteeti.

Kuigi NATO liikmelisusest oli asi veel kaugel, oli oluline samm noore riigi jaoks liitumine NATO rahupartnerlusprogrammiga, mida võib pidada esimeseks formaalseks sidemeks Eesti ja alliansi vahel.

Eesti alustas osalemist rahvusvahelistes operatsioonides 1995. aastast. Kaitsejõudude rahvusvaheline koostöö sai raamistiku NATO välja töötatud rahupartnerlusprogrammiga, mis oli mõeldud Kesk- ja Ida- Euroopa riikidega poliitilise ja sõjalise koostöö arendamiseks. Esmakordselt fikseeriti NATO-ga liitumise eesmärk 1996. aastal. 1999. aastast hakkas Eesti täitma NATO liikmelisuse tegevuskava ning 2002. aasta novembris Praha tippkohtumisel esitati Eestile kutse liitumisläbirääkimistele NATO-ga ühinemiseks. Liitumisläbirääkimised algasid 2003. aasta jaanuaris ning sama aasta märtsis allkirjastasid NATO liikmesriigid Eesti Põhja-Atlandi lepinguga liitumise protokolli. 10. märtsil 2004 ratifitseeris Riigikogu NATO Põhja-Atlandi lepingu koos kõigi lisadega. Eestist sai NATO täieõiguslik liige 29. märtsil 2004, kui ühinemiskirjad anti Ameerika Ühendriikide valitsuse kätte hoiule.

14. jaanuari sündmused Eestis:

1907 – kaotati endiste kroonumaa omanike väljaostumaks, mis neil oli jäänud veel tasumata.

1917 – Eestis loendati kokku 37 keskhariduskooli: 6 poeglastegümnaasiumi, 3 reaalkooli, 1 poeglaste eragümnaasium, 4 poeglaste erakeskkooli, 1 progümnaasiumikursusega poeglaste erakool, 10 tütarlastegümnaasiumi, 4 tütarlaste eragümnaasiumi, 1 tütarlaste eraprogümnaasium, 5 gümnaasiumikursusega tütarlaste erakeskkooli ja 2 progümnaasiumikursusega erasegakooli. Neis koolides õppis kokku 13 050 õpilast, kellest umbes 7000 olid eestlased.

1923 – Tallinnas asutati Rahvasteliidu Eesti Ühing.

1940 – Paul Keres võitis Amsterdamis toimunud malematšis pärast 14 partiid eksmaailmameistrit Max Euwe'i tulemusega 7,5:6,5.

1940 – Jaan Rebane valiti Audru koguduse õpetajaks.

1989 – taasloodi Eesti Olümpiakomitee, mille esimeheks sai Arnold Green.

1991 – Tallinnas Vabaduse väljakul toimus suur miiting Leedu toetuseks.

1994 – president Lennart Meri ja peaminister Mart Laar allkirjastasid NATO rahupartnerlusprogrammi ühinemise soovikirja.

1998 – Hansapank ja Hoiupank teatasid ühinemisest.

2014 – ametlikult avati Eesti Olümpiakomitee korraldatud projekt Liikumisaasta 2014.

2017 – suri spordiajakirjanik Lembitu Kuuse

Ja maailmas:

1539 – Hispaania annekteeris Kuuba.

1604 – Inglise kuningas James I asutas Hampton Courti konverentsi, mille eesmärk oli arutada puritaanide nõudmisi anglikaani kiriku suhtes.

1797 – prantslased lõid Itaalias Rivoli all Austria vägesid. Lahingus sai surma umbes 3500 Austria sõdurit.

1784 – Ameerika Ühendriigid ratifitseerisid rahulepingu Inglismaaga, mille tagajärjel lõppes ametlikult Ameerika Iseseisvussõda.

1809 – Inglismaa ja Hispaania sõlmisid liidu Napoleon Bonaparte vastu.

1814 – sõlmiti Kieli leping, mille tõttu Taani kuningas loovutas Norra krooni Rootsi kuningale.

1858 – avastati Felice Orsini vandenõu Napoleon III tapmiseks.

1867 – Peruu kuulutas Hispaaniale sõja.

1900 – Roomas toimus Puccini ooperi «Tosca» esmalavastus.

1907 – Jamaica maavärinas sai tugevalt kahjustada Kingston, loodusõnnetuses hukkus ligi tuhat inimest.

1918 – süüdistatuna riigireetmises vahistati Prantsusmaa ekspeaminister Joseph Caillaux.

1929 – Afganistani kuningaks sai Inayatullah Khan.

1939 – Norra kuulutas Kuninganna Maudi maa Antarktisel endale kuuluvaks.

1943 – Teine maailmasõda: liitlaste Casablanca konverentsil lepiti kokku sõja lõpetamise strateegia.

1950 – Mohammed Said moodustas Iraani valitsuse.

1950 – Ameerika Ühendriigid kutsusid Hiinast ära kõik oma konsulaarametnikud.

1953 – marssal Josip Broz Tito valiti Jugoslaavia esimeseks presidendiks.

1962 – Alžeeria puhkesid mitmes suuremas linnas rahutustes, milles hukkus vähemalt 36 alžeerlast ja eurooplast.

1965 – Põhja-Iiri ja Iirimaa peaministrid kohtusid esimest korda 43 aasta jooksul.

1966 – Indoneesia sulges oma missiooni ÜRO-s.

1986 – Guatemala presidendiks sai Vinicio Cerezo.

1992 – Iisrael avas rahukõnelused Jordaaniaga.

1993 – Läänemerel läks tormis põhja Poola reisilaev, õnnetuses hukkus 54 inimest.

1994 – Ameerika Ühendriikide president Bill Clinton külastas Minskit.

1995 – Guatemala presidendiks vannutati Alvaro Arzu.

1997 – Kairos toimus liiklusõnnetus, kus inimesi vedanud buss sõitis läbi raudtara ning kukkus 35 meetri kõrguselt Niilusesse. Õnnetuses hukkus 39 inimest.

2016 – suri näitleja Alan Rickman

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles