Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

Talvine vaade Pühajärvele.

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Miks aga põhjustab Eesti maastiku vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes, uuris ERR Novaator.

Tartu Ülikooli loodusgeograafia vanemteaduri Ain Kulli ja klimatoloogia professori Jaak Jaaguse sõnul on Eesti kõrgustikud küll madalad nii absoluutkõrguselt (kõrgus merepinnast) kui suhteliselt kõrguselt (kõrgus jalamilt künka tipu/laeni), aga see on siiski piisav, et pisut kohalikku ilma mõjutada.

Mõju on suurem just talvel, kui sulailmale lähedase temperatuuri juures isegi 0,1-0,5 kraadi võib olulist rolli mängida. Madalamal (Tartu versus Otepää või Võru versus Haanja) võib sellisel juhul olla tegemist sulailmaga (+0,5 °C) ja sadada vihma, aga kõrgustikul (sarnaselt kõrgusvööndilisusele päris mäestikes) on temperatuur 0 või isegi -0,2 °C ja kuna kõrgustik sunnib füüsilise takistusena õhumasse kõrgemale tõusma (kõrgustiku suhtelise kõrguse + metsast tingitud takistuse võrra), siis madalamal sadanud vihma asemel sajab kõrgustikul lörtsi või isegi lund.

Kuidas see kõik aga kliimamuutuste kontekstis muutuda võib, loe lähemalt ERR Novaatorist.

Populaarne

Tagasi üles
Back