TÄNA AJALOOS ⟩ Ilmus «Maarahwa Näddala-Lehe» esimene number

teadus.postimees.ee
Copy
Otto Wilhelm Masingu välja antud aabits.
Otto Wilhelm Masingu välja antud aabits. Foto: Wikimedia Commons

Otto Wilhelm Masingu ajaleht oli esimene suurem eestikeelne ajaleht.

«Maarahwa Näddala-Leht» ilmus aastatel 1821–1823 ja veel aastal 1825 oma aja kohta mahuka kaheksaleheküljelise väljaandena. Lehe sisu oli eripalgeline, Masing avaldas oma enda tõekspidamistele ja huvidele vastavaid lugusid. Nende hulka kuulusid uudised, päevakajalised lood ajaloost, õpetlikud tekstid ning Masingu isiklikud arvamused. Luterliku ratsionalistina leidus Masingu «Näddala-Lehes» palju kriitikat nii katoliikliku «keskaegse» usuelu kui ka hernhuutliku vagatsemise vastu.

«Maarahwa Näddala-Lehes» leidus ka palju keeleuuenduslikku. Sõnad, nagu «armee», «ajaleht», «kapital», «metall», «minister» või «termomeeter», on Masingu tutvustatud. Kahjuks ei saanud «Näddala-Lehte» pikalt välja anda, sest kaasautorite puuduses oli lehe väljaandmise ülesanne ühele inimesele liialt raske. Kuid «Näddala-Lehe» panus eestikeelsesse ajakirjandusse on suur ning paljud hilisemad ajalehed on saanud otsest inspiratsiooni Masingu katsetusest.

17. jaanuari sündmused Eestis:

1902 – Riias lõppes esimene Venemaal korraldatud elukutseliste maadlejate MM, mille võitis Georg Lurich.

1907 – Tartus maeti 13. jaanuaril Peterburis surnud eesti folklorist, keeleteadlane Jakob Hurt.

1919 – Ajutine Valitsus tunnistas Ruhnu saare Eesti Vabariigi osaks.

1923 – Riigikogu avaldas usaldust põhiseadust rikkunud Juhan Kuke valitsusele.

1934 – Eesti saadik Karl Menning esitas oma volitused Läti presidendile Alberts Kviesisele.

1935 – Riigivanem Konstantin Päts teatas riigi- ja omavalitsustegelaste kokkutulekul oma kavatsusest korraldada põhiseaduse muutmiseks rahvahääletus ja kokku kutsuda uus Asutav Kogu.

1940 – Jõgeval mõõdeti Eesti külmarekord: –43,5 °C.

1945 – EELKi piiskopi asetäitjaks valiti August Pähn.

1960 – toimus I Tartu suusamaraton.

1979 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Selle andmeil elas ENSV piires 1 464 476 elanikku, kellest 947 812 eestlast (64,7 protsenti), 408778 venelast (27,9 protsenti), 36044 ukrainlast (2,5 protsenti), 23461 valgevenelast (1,6 protsenti), 17753 soomlast (1,2 protsenti), 4966 juuti (0,3 protsenti), 3963 lätlast(0,3 protsenti), 3944 sakslast (0,3 protsenti), 3199 tatarlast (0,2 protsenti), 2897 poolakat (0,2 protsenti), 2379 leedulast (0,2% protsenti) ja teisi rahvuseid.

1990 – taastati Eesti Kodu-uurimise Selts, esimeheks sai Vello Lõugas.

1993 – toimus suur relvarööv, mis leidis aset Paldiski Vene sõjaväeosas. Röövi käigus viidi minema automaate, püstoleid, kuulipilduja, mitmeid granaate ja hulgaliselt padruneid.

1994 – Maardus avati uus kinnise režiimiga vangla, kuhu mahtus umbes 150 vangi.

1998 – nn neeruskandaal: Tallinna keskhaiglas sooritasid Iisraeli arstid seitsmele oma riigi kodanikule neerusiirdamisoperatsiooni, tuues kaasa ka neerudoonorid.

2005 – Eesti uueks suursaadikuks ÜRO juures sai Tiina Intelmann.

2008 – Tartus avati skulptuur Pronkssiga.

Ja maailmas:

1287 – Aragón lõi saratseene ja vallutas Maó (Mahóni) Menorcal.

1377 – paavst Gregorius XI lõpetas paavstide vangipõlve Avignonis.

1524 – Giovanni da Verrazano asus teele Hiinasse loode, Põhja-Ameerika kaudu.

1562 – Saint-Germaini edikt: Prantsusmaa tunnustas hugenotte.

1601 – Hispaania pealinn viidi Madridist Valladolid.

1759 – Saksa-Rooma riik kuulutas Preisimaale sõja.

1773 – James Cook ületas esimese eurooplasena Lõunapolaarjoone.

1852 – Suurbritannia tunnistas Transvaali iseseisvust.

1912 – Robert Falcon Scott jõudis Lõunapoolusele.

1945 – Teine maailmasõda: Punaarmee vallutas Varssavi.

1945 – Auschwitzi koonduslaager alustas evakuatsiooni.

1966 – toimus Palomarese intsident. Hispaanias Palomarese kohal hakkas USA strateegiline pommituslennuk B-52G 9500 meetri kõrgusel tankima lennuki KC-135A pardalt. KC-135A tankimisvoolik aga andis hoobi B-52G lennukikere ülemisele osale, kutsudes esile mõlema lennuki süttimise. B-52G pardal oli neli tuumapommi. Mõlemad lennukid kukkusid maapinnale. KC-135A meeskond hukkus, B-52G seitsmeliikmelisest meeskonnast jäi ellu neli. Kolm tuumapommi leiti varsti maismaalt. Neljas tuumapomm leiti Vahemerest alles 7. aprillil samal aastal.

1979 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Nõukogude Liidus oli 262 084 654 alalist elanikku, neist venelasi 137 397 089 (52,42 protsenti).

1991 – Lahesõda: Iraak tulistas 8 Scud-tüüpi raketti Iisraeli poole.

1991 – Harald V sai oma isa Olav V surma järel Norra kuningaks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles