Täna ajaloos 19.01: sündis õuduskirjanik Edgar Allan Poe

Edgar Allan Poe

FOTO: AKG Images / Scanpix

Bostoni linnas sündis 1809. aastal õuduskirjanik Edgar Allan Poe.

Poe oli romantistliku kirjanduse võtmefiguur Ameerikas ning tema õuduslood olid ühed esimesed lühijutud, mis Ameerika kirjanduses laiemat tähelepanu pälvisid.

Poe loomingut läbib surm, kõdu ja lein ning teda peetakse tänapäevase õuduskirjanduse üheks aluseks. Eesti keelde tõlkis Poe'd Johannes Aavik, kes oma tõlgete jaoks lõi palju uudissõnu, mis on tänapäeval üldlevinud. Sõnad nagu «mõrv», «relv», «roim» on loodud Poe lugude tõlgete jaoks.

Vaata lühifilmi õuduslugude kuninga keerulisest elust:

19. jaanuari sündmused Eestis:

1919 – 18. jaanuaril Utrias maabunud meredessant vabastas Narva. Aktsiooni käigus saadi hulgaliselt trofeesid ja mitmeid vange.

1919 – Narvast lahkus Eestimaa Töörahva Kommuuni Nõukogu ning lõppes lõppes enamlaste võimutsemine Eestis.

1926 – registreeriti osaühisus Mootor, milles sai hiljem Eesti suurim autotranspordiettevõte.

1932 – Riigikogus leidis aset esimene väitlus kroonihoidjate ja kroonikukutajate vahel. Võitjaks osutusid kroonihoidjad, ent vaidlused kestsid veel poolteist aastat.

1932 – ajalehes Eesti Spordileht avaldati esmakordselt jäähoki võistlusmäärused.

1935 – Türi linnavalitsus astus ametisse.

1938 – Vene-Eesti piiril toimus intsident, kus kaks Nõukogude piirivalvurit said surma.

1994 – sõlmiti leping ERA-panga sihtkapitali asutamiseks Tartu Kultuurikapitalis.

1995 – Riigikogus kiideti heaks uus kodakondsusseadus, mis tegi korrektuure kodakondsuse saamise tingimuste osas ning paiksustsensuse nõue suurenes kolmelt aastalt kuuele.

1995 – Eesti valitsus otsustas mitte anda asüüli lennukikaaperdajale Vladimir Boškole, kes 24. novembril oli kaaperdanud Sõktõvkarist Peterburi reisinud lennuki Tu-134, mis hiljem maandati Tallinna lennuväljal.

1998 – Eesti Energia peadirektoriks valiti Gunnar Okk.

1999 – Haapsalus põles sanatoorne internaatkool. Põlengus keegi viga ei saanud.

Ja maailmas:

1419 – Saja-aastane sõda. Inglise kuningas Henry V alistas Prantsuse linna Roueni – sellega oli Henry V vallutanud kogu Normandia.

1493 – Prantsusmaa ja Hispaania sõlmisid Barcelona leppe.

1649 – algas kohtuprotsess Inglise kuninga Charles I üle.

1795 – Prantsuse väed vallutasid Hollandi.

1806 – Suurbritannia okupeeris Hea Lootuse neeme.

1812 – Briti väed Wellingtoni juhtimisel vallutasid Rodrigo linna Hispaanias.

1859 – Prantsusmaa ja Sardiinia sõlmisid liitlasleppe.

1871 – Saint-Quentini lahing, Preisimaa võit prantslaste üle.

1918 – Petrogradis saatsid bolševikud laiali Venemaa Põhiseadusliku Assamblee.

1945 – Teine maailmasõda. Punaarmee vallutas Krakówi.

1956 – Sudaan ühines üheksanda liikmena Araabia Liigaga.

1960 – USA ja Jaapan kirjutasid alla vastastikuse julgeoleku leppele.

1966 – India uueks peaministriks sai Indira Gandhi, kes lubas jätkata mitteühinemispoliitikat.

1989 – Nõukogude Liit andis teada, et viib ühepoolselt Euroopast välja mõned lühimaatuumaraketid.

1990 – vahistati Washingtoni linnapea Marion Barry, kes oli omanud kokaiini.

1992 – Iisraeli peaministri Yitzhak Shamiri koalitsioonivalitsus kaotas enamuse parlamendis.

1993 – Somaaliast pöördusid kodumaale tagasi esimesed Ameerika Ühendriikide lahinguüksused.

1995 – Tšetšeenia iseseisvuslased hülgasid Groznõi presidendipalee, kuna hoone oli hävinenud venelaste mürsu- ja raketitules.

1997 – Alžiiri kesklinnas ühe kohviku ees plahvatas võimas autopomm, plahvatuse tagajärjel hukkus vähemalt 20 ja haavata sai 60 inimest.

1998 – Peruu ja Ecuador kooskõlastasid rahuläbirääkimiste ajakava. Läbirääkimiste eesmärgiks oli lõpetada 1995. aasta piirisõda.

Populaarne

Tagasi üles