Saturni kuul Titaanil on oma Kroonlinna null

Ligeia Mare, üks Titaani suurimaid meresid

FOTO: AP/Scanix

Saturni kuul asuvad suured järved on omavahel ühenduses, vahendab USA kosmoseagentuur NASA.

Kosmosesond Cassini saadetud andmeid analüüsinud teadlased leidsid, et Titaani kahe suurima järve omavaheline kõrgus erines vaid üksteist meetrit. See vahe on suhteliselt väike, mis annab alus arvata, et vedelast metaanist ja etaanist koosnevad järved ja mered on Saturni kaaslase jäise pinna all ühenduses. Teadlased oletavad, et kuu pinda katvas veejääs on palju pragusid ning lõhesid, mis vedelikukogusid omavahel ühendavad.

Päris Titaan ei meenuta eriti Kurt Vonneguti «Titaani sireenides» kirjeldatud metsikut paradiisi. Kuid Titaan on siiski ainuke teada olev taevakeha peale Maa, mille pinnal esineb stabiilseid vedelikukogusid. Kuna Titaani mered on üksteisega samal kõrgusel, siis annab see alust arvata, et Saturni kaaslasel esineb midagi maist põhjaveesüsteemi meenutavat. Arvatakse, et Titaani mered ja järved tekivad sarnaselt karstiga Maal, mille puhul vedelik aeglaselt kivimid ära uhub. Kuid Titaani merede rannikud on sirged, mõnel pool mitemsaja meetri kõrgused kaljud, mille tekke ja loomu kohta pole täna midagi teada. Merede uued kaardid Cassinilt võivad anda sellele küsimusele vastamiseks võtme.

Loe täpsemalt Cornelli ülikooli kodulehelt.

Mainitud artiklid ilmusid ajakirjas Geophysical Research Letters siin ja siin.

Tagasi üles
Back