Täna ajaloos 23.01: toimus ohvriterikkaim maavärin ajaloos

Hiinas 2008. aastal toimunud maavärina tagajärjed

FOTO: Photoshot/SCANPIX

1556. aastal värises maa Shaanxi provintsis Hiinas.

Värina mõjusid oli tunda ka ümberkaudsetel aladel. Hukkus umbes 820 000 inimest ning põhjustatud kahju pole tänapäevastest terminites mõõdetav. Tänapäeva teadlased hindavad Shaanxi maavärina umbes 8 palli tugevuseks momentskaalal. Värina järeltõuked kestsid vähemalt pool aastat pärast peamist tõuget.

Suurem osa 840 kilomeetrit laia mõjutatud regiooni elanikkonnast elas yaodongides, lössikaljudesse uuristatud kunstlikes koobastes. Maavärin hävitas lõviosa elupaikadest ning paljudes mõjutatud maakondades tappis üle poolte inimestest. Tänaseni on Shaanxi maavärin enim inimohvreid nõudnud maavärin maailma ajaloos.

23. jaanuari sündmused Eestis:

1132 – Novgorodi vürsti Vsevolod Mstislavitši sõjavägi sai Klinis (в Клине), oletatavalt Vaigas, tšuudide käest lüüa.

1573 – Liivi sõda. Koluvere lahing rootslaste ja venelaste vahel.

1577 – Liivi sõda. Vene väed, mille suurus ulatus ligi 50 000 mehele, alustasid Tallinna piiramist, eesotsas vürstide Feodor Mstislavski ja Ivan Šeremetev-Koltsovi juhtimisel. Tallinna kaitsesid Rootsi vägede juhataja Eestimaal Henrik Klasson Horn ja tema poeg Karl Henriksson Horn. Piiramistegevus lõppes 13. märtsil.

1805 – avati Valga kreiskool.

1842 – Tartus pühitseti sisse Maarja kirik.

1861 – Venemaa keiser kinnitas määruse «Mõningatest ümberkorraldustest Tartu õpperingkonna kesk- ja alamates õppeasutustes». Määruse järgi reorganiseeriti Tallinnas ja Tartus senised 5-klassilised gümnaasiumid 7-klassilisteks. Kuressaare ja Pärnu kreiskoolreorganiseeriti progümnaasiumiks.

1927 – Kadrioru lossis avati Eesti Kunstimuuseum.

1936 – toimus Eesti Olümpiakomitee korraline koosolek, kus otsustati, et Berliini olümpiale saadetakse kuni 40 sportlast. Ühtlasi valiti Eesti uueks esindajaks ROKis Joakim Puhk.

1936 – Karl Selter, Joakim Puhk ja Johannes Orasmaa valiti Eesti Olümpiakomitee liikmeteks.

1971 – Stockholmis astus kokku Rootsi Eestlaste Esinduse viies esinduskogu, esinduskogu esimeheks valiti Hans Kauri ja juhatuse esimeheks Leo Karupää

1991 – Tallinnas ja Narvas algasid 30. jaanuarini kestnud nõukogudemeelsete organiseeritud streigid.

1992 – peaminister Edgar Savisaar esitas avalduse valitsuse tagasiastumise kohta.

1994 – Eestisse saabus esimene partii relvi, mis olid tehtud Iisraeli riigifirmas TAAS.

1995 – Hiiumaal möllas torm, mis põhjustas kahjusid ligi 4,9 miljonit krooni.

1996 – Riigikogu kinnitas kolonelleitnant Johannes Kerdi kaitseväe juhataja kohale. Kaitsejõudude peastaabi kantseleiülem Kitti Jürgens andis sisse lahkumisavalduse.

1997 – Oru turbakombinaadi töötajad alustasid näljastreiki.

Ja maailmas:

1516 – Carlos I sai Aragóni ja Kastiilia kuningaks.

1579 – Utrechti uniooni sõlmimisega moodustati Madalmaade Vabariik.

1631 – Prantsusmaa ja Rootsi vahel sõlmiti Bärwalde leping.

1668 – Inglismaa ja Holland allkirjastasid Haagi liidulepingu.

1719 – Vaduzi ja Schellenbergi ühendamisel tekkis Liechtensteini vürstiriik.

1793 – Venemaa ja Preisimaa vahel toimus teine Poola jagamine.

1799 – Prantsuse väed vallutasid Napoli.

1825 – Argentinast moodustati Río de la Plata Ühendatud Provintsid.

1849 – Preisimaa tegi ettepaneku moodustada Saksa Liit, kuhu ei kuulunud Austria.

1900 – Teine Buuri sõda. Spion Kopi lahingus ei õnnestunud Briti vägedel läbi murda buuride kaitseliinidest.

1904 – Ålesundi tulekahju, 10 000 inimest jäi kodutuks.

1913 – Türgis toimus riigipööre, mille käigus mõrvati sõjandusminister Nazim Pasha.

1920 – Holland keeldus liitlastele välja andmast Esimese maailmasõja ajal valitsenud Saksamaa keisrit Wilhelm II.

1936 – Soomes suleti «Sinimusta» organisatsioon.

1937 – Moskvas tunnistasid kohtuprotsessil 17 kommunistide liidrit üles vandenõu Stalini režiimi õõnestamiseks. Vandenõu liidriks oli Lev Trotski.

1943 – Teine maailmasõda. Britid vallutasid Tripoli.

1943 – Teine maailmasõda. Franklin Delano Roosevelt ja Winston Churchill leppisid Casablanca konverentsil invasiooni Itaaliasse ning teise rinde avamise Loode-Euroopas.

1945 – Teine maailmasõda. Nõukogude väed jõudsid Oderi jõeni.

1960 – USA mereväe batüskaaf Trieste sukeldus esmakordselt Vaikses ookeanis 10 916 meetri sügavusele. Allveelaevas oli 2 inimest.

1964 – Malaisia ja Indoneesia piirisõjas kuulutati välja relvarahu.

1964 – Ameerika Ühendriikides siirdati esmakordselt inimesele looma organ: šimpansi süda siirdati patsiendile, kes veidi aega hiljem suri.

1968 – Põhja-Korea hõivas Ühendriikide sõjalaeva USS Pueblo, mille meeskonda süüdistati riigi territoriaalvetes spioneerimise eest.

1978 – Pariisis rööviti Belgia tööstur parun Édouard-Jean Empain, kes vabastati 26. märtsil.

1983 – Nõukogude satelliit Kosmos 1402 sisenes Maa atmosfääri ja kukkus India ookeani.

1986 – USA-s rock'n'rolli Kuulsuste Halli pääsesid esimestena Chuck Berry, James Brown, Ray Charles, Sam Cooke, Fats Domino, The Everly Brothers, Buddy Holly, Jerry Lee Lewis, Elvis Presley ja Little Richard.

1991 – Iraagi naftaministeerium teatas lühiajalisest bensiinimüügi peatamisest.

1993 – Bagdad kinnitas, et Iraagi õhutõrje pole tulistanud Ameerika Ühendriikide sõjalennukeid.

1994 – Kolumbias tappis gerilja 35 inimest.

1995 – Euroopa Komisjoni presidendiks sai Jacques Santer.

1996 – Yig'al Amir tunnistas kohtus, et tappis Iisraeli peaministri Yitzhak Rabini.

1998 – USA-s Fairfaxis mõisteti surma pakistanlane Mir Aimal Kasi, kes oli 1993. aastal LKA peakorteri ees mõrvanud kolm ning haavanud kahte meest.

Populaarne

Tagasi üles
Back