Teadlased: veidra tähesüsteemi kaks planeeti on ülisuure tõenäosusega elukõlbulikud

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstniku kujutis Trappist-1 pinnal vallata võivatest keskkonnaoludest. Taevas paistvad sirbid pärinevad teistelt planeetidelt.
Kunstniku kujutis Trappist-1 pinnal vallata võivatest keskkonnaoludest. Taevas paistvad sirbid pärinevad teistelt planeetidelt. Foto: NASA / Reuters / Scanpix

Seitsme Maa-suuruse planeediga tähesüsteemi Trappist-1 elukõlbulikkuse uuring näitab suurt potentsiaali vedela vee ja seega ka elu olemasolekuks, kirjutab The Guardian.

Maavälise elu otsivate teadlaste jaoks on vedel vesi justkui ülim Püha Graal – elu kogu oma mitmekesisuses, mida me oma koduplaneedilt teame, sõltub täielikult vedela vee olemasolust. On ju teada, et kõrbed kui veevaesed keskkonnad on ühed elutumad keskkonnad maailmas. Sama kehtib aga ka jäiste polaaralade kohta, kus elutegevus kipub piirduma rannikuäärsete aladega.

Seega on vesi ka meile tuttava elu tekkeks hädavajalik ning seetõttu otsitakse meil levinud H2O’d ka Universumist tikutulega taga. Paraku kipub maailmaruum olema vedela vee osas pigem tõrjuv – valdaval enamusel pindadest, olgu need siis asteroidid või eksoplaneedid – on temperatuur pigem absoluutse nulli lähedale ega võimalda kuidagi vedela vee olemasolu. Teised planeedid on aga jälle oma süsteemi keskmes asuvale tähele liiga lähedal ning suudavad vett hoida vaid gaasilisel kujul. Sellises olukorras on aga küllaltki tõenäoline veeauru aja jooksul toimuv minema lendumine.

Trappist-1 planeedid.
Trappist-1 planeedid. Foto: NASA/JPL-CalTech

Seetõttu tekitaski möödunud aastal avastatud Trappist-1 süsteemi planeetide konfiguratsioon teadlastes ja kosmosefännides suurt elevust – seitsmest Maaga enam-vähem ühte mõõtu planeedist koguni kolm näisid langevat sellesse kuldsesse tsooni, mille sees võib loota leida vedelat vett. Paraku mitmed senised uuringud avaldanud sellise perspektiivi osas siiski kahtlust.

Seetõttu ongi ajakirjas Astronomy & Astrophysics ilmuv uuring kosmilise elu otsijatele rõõmusõnum – kahel süsteemi seitsmest planeedist on ülisuure tõenäosusega siiski olemas vajalikud tingimused vedelas olekus vee püsimiseks.

Järgmine kvaliteedihüpe planeetide uurimises tuleb tõenäoselt 2019. aastal seoses NASA uue James Webbi Kosmoseteleskoobi orbiidile saatmisega. Seniks aga kasutatakse planeetide koostise «kompimiseks» ennekõike matemaatilisi mudeleid. Värskes uuringus modelleerisid Planeediteaduse Instituudi teadur Amy Barr ja kolleegid Ungarist Trappist-1 planeetide orbiite ja sisemist ehitust. Tulemused näitasid, et seitsmest planeedist kuuel võib suure tõenäosusega leiduda ühel või teisel kujul vett.

Ühe peamise uuendusena vaadati sedagi, milline oleks nende maailmade pinnatemperatuur.

«Planeetidel on tugevalt ekstsentrilised ehk munakujulised orbiidid, mis tähendab, et iga tiiruga ümber tähe saavad planeedid kergelt muljuda ja venitada,» ütles uuringut juhtinud Amy Barr The Guardianile. «See tekitab aga nn loodelist hõõrdumist.»

Tegemist on vägeva loodusjõuga, mis võib panna liikuma laavavoole, tekitada vulkaanipurskeid ja tuua atmosfääri märkimisväärses koguses soojust. Uuringu tulemused näitasid, et planeetide b ja c puhul on see hõõrdumine kõige tugevam, kuigi c peal vett tõenäoselt ei leidu. Kõige elukõlbulikumaks hinnati aga planeedid d ja e, mille puhul esineb loodelist hõõrdumist palju vähem. Sealseid pinnatemperatuure kirjeldavad teadlased kui «väga mõistlikke», ehk siis igati eluks sobilikke.

Planeet d keskmiseks pinnatemperatuuriks hinnatakse näiteks 15°C, äärmisel juhul veidi üle jäätumispunkti. Planeet e on aga külmem – tema temperatuurid on võrreldavad Antarktikaga, kus elu aga ometigi olemas on.

Loodeline hõõrdumine on hea uudis, kuna sellega kaasneb reeglina ka planeeti soojendav mõju, lisaks sellele võimaldab ta ka planeedi materjalide segunemist ja elu tekkeks vajalike keemiliste ühendite teket.

James Webbi Kosmoseteleskoobi ehitamine.
James Webbi Kosmoseteleskoobi ehitamine. Foto: Alex Wong / AFP / Scanpix

Trappist-1 osas on viimase aasta jooksul ilmunud mitmeid teadustöid, millest mõned on viidanud elukõlbulikkuse väiksele tõenäosusele, teised jälle vee peaaegu kindlale olemasolule neljal planeedil seitsmest. Suurema selguse saamiseks ootavad aga kõik asjaosalised James Webbi Kosmoseteleskoobi valmimist, mis peaks maailmaruumi avastamist oluliselt hõlbustama.

«Seitsmest planeedist korraga teadusartiklit kirjutada on ikka keeruline,» tunnistas ka Barr.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles