TÄNA AJALOOS ⟩ Hoogu kogus 1905. aasta revolutsioon

Uue kalendri järgi toimus Verine pühapäev 22. jaanuaril. Eesti töölised, talupojad ja ka üliõpilased keeldusid tööst ning õppimisest protestimaks lihtrahvast vaenavaid seadusi ja korda Vene keisririigis.

Streigid vältasid pea terve 1905. aasta. Oktoobris toimunud demonstratsioonil, mis liikus Soo tänavalt Kalamajas Uuele turule, Linnavolikogu ette osales 8000 kuni 10 000 inimest. Miitingut ohjeldama kutsutud sõdurid avasid kogunenute pihta tule. Hukkus 94 ja havaati üle saja inimese.

Streikide tulemusel legaliseeriti Eesti poliitilised parteid ja loodi Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu.

25. jaanuari sündmused Eestis:

1805 – reorganiseeriti Tallinna gümnaasium. Selle tulemusel moodustati gümnaasiumi kolme vanema klassi baasil Tallinna kubermangugümnaasium. Kahe noorema klassi (pluss veel ühe klassi lisamisega) moodustati saksa õppekeelega kreiskool; see oli gümnaasiumi ettevalmistuskool.

1805 – Tallinnas avati vene õppekeelega kreiskool.

1905 – Viljandis asutati Liivimaa Ratsutajate Selts.

1921 – Riigikogu kinnitas ametisse Konstantin Pätsi juhitava koalitsioonivalitsuse, mis koosnes Põllumeeste Kogude, Tööerakonna ja Kristliku Rahvaerakonna esindajatest.

1930 – 10. Monte Carlo tähesõit algas esimest korda Tallinnast. Tähesõidust võttis osa 21 autot ja ainsa eestlasena oli stardis August Zimmermann koos kaassõitja Julius Johansoniga.

1931 – Joakim Puhk valiti tagasi Kaubandus-tööstuskoja esimeheks.

1931 – toimusid Eesti meistrivõistlused poksis, mis aga jäid pooleli, sest Kalevi võistkond lahkus kohtunike ebaobjektiivsuse tõttu.

1931 – Eesti korvpallikoondis võitis Riias Läti koondist üsna suurelt: 46:30.

1936 – Johan Laidoner sõitis Londonisse kuningas George V matustele.

1936 – toimus Eesti-Läti 13. korvpallimaavõistlus, mis jäi viiki 32:32.

1938 – Tallinnast algas järjekordne Monte Carlo tähesõit; osales neli autot.

1940 – Sõjaväe Kõrgem Kohus mõistis Nõukogude Liidu spiooni Andrei Minini kolmeks ja Aleksandr Poljanski neljaks aastaks vanglasse.

1942 – Nõukogude lennuvägi pommitas taas Narvat, hukkus ka tsiviilelanikke.

1944 – algas Narva tsiviilelanike evakueerimine, mis lõppes veebruari alguses.

1967 – Tallinnas Kadriorus asutati Anton Hansen Tammsaare Memoriaalmuuseum.

1985 – avati Värska Sanatooriumi esimene järk.

1994 – purjus mees pussitas luuletaja Hando Runnelit, tekitades eluohtlikke vigastusi.

1998 – Katrin Šmigun võitis Šveitsis Sankt Moritzis peetud juunioride suusatamise MM-il pronksmedali 15 km klassikatehnikaga sõidus.

1999 – Eesti valitsus tegi teatavaks, et ei toeta Rootsi plaani Estonial hukkunuid üles tuua.

2012 – Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Võrus toimusid ulatuslikud õpilaste ja üliõpilaste meeleavaldused, millega avaldati meelt valitsuskoalitsiooni algatatud kõrgharidusreformi eelnõu vastu.

Ja maailmas:

1348 – Friuli maavärin Itaalias, millele järgnes hukatuslik katk.

1533 – Henry VIII abiellus oma teise naise Anne Boleyniga.

1554 – asutati São Paulo.

1755 – asutati Moskva ülikool.

1831 – Poola kuulutas välja iseseisvuse.

1917 – Taani müüs USA-le oma Lääne-India valdused.

1919 – asutati Rahvasteliit.

1924 – Chamonix's algas talispordinädal. Järgmisel aastal tunnistati need võistlused tagantjärele esimesteks taliolümpiamängudeks.

1955 – Nõukogude Liit kuulutas sõjaseisukorra Saksamaaga ametlikult lõppenuks.

1952 – Islandi äsja surnud presidendi asemel moodustati riigi juhtimiseks Ajutine Triumviraat, mille liikmed olid: Steingrímur Steinthórsson, Jón Pálmason ja Jón Ásbjörnsson.

1961 – El Salvadoris sai võimule Tsiviil-sõjaväline direktoorium, mille liikmeteks: Aníbal Portillo, Feliciano Avelar, José Antonio Rodríguez Porth, José Francisco Valiente, Julio Adalberto Rivera Carballo ja Mariano Castro Morán.