Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjon: jätkusuutmatu metsandus vajab muutmist

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eesti Teaduste Akadeemia (TA) Looduskaitse Komisjoni hinnangul pole tänane metsamajandus tervikuna oma praeguses suundumuses jätkusuutlik, ei taga elurikkuse hoidmist, arvestab vähe ökosüsteemi teenustega ja vajab seetõttu muutmist.

Komisjon tõdes esmaspäeval riigikogu keskkonnakomisjonile ja keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas, et metsa teoreetilise juurdekasvu ja raiemahtude võrdlemine summaarselt ei näita tegelikku olukorda. Eksitavad on ka metsamaa pindala kasutamine metsade pindala tähenduses ja kaitstavate metsade juurdekasvu andmete kaasamine metsade jätkusuutliku raiemahu arvestusse.

Metsandusstatistikast selgub, et käesoleval sajandil on meie puistude keskmine vanus vähenenud ka siis, kui arvestusse on kaasatud kaitsealused metsad. See tähendab, et majandusmetsade keskmine vanus on vähenenud vastavalt rohkem. Keskmise vanuse vähenemine näitab, et meie metsades raiutakse juurdekasvust rohkem. Seda on soosinud nii raievanuse alandamine kui ka muutused puidukasutuses.

TA looduskaitse komisjon märkis kirjas, et majandusmetsade keskmise vanuse vähenemisega kaasnevad mõjud vajavad eraldi analüüsi, sest üha nooremalt raiutav majandusmets toimib üha vähem ökosüsteemina metsaseaduse mõistes ja ta hakkab rohkem vastama puuistandiku tunnustele.

Samuti eeldab kaitsealuste ja käimasoleva menetluse käigus täiendavalt kaitse alla võetavate metsade pindala, et nende kõrval asub ökosüsteemina talitlev majandusmets. Majandusmetsa asendumine puuistandikega tähendab, et elurikkuse ja metsa ökosüsteemi teenuste säilitamiseks on kaitstavate metsade pindala vaja veelgi suurendada. Majandusmetsade raievanuse vähenemise tagajärjel kaob traditsioonilisel biotehnoloogial rajanev puidukasutus ja alles jääb puidu peenfraktsioonidel baseeruv puidukasutus.

Teadlased märgivad, et selline muutus mõjutab toodete tarbimisväärtust, ökoloogilist jalajälge ning inimeste suhet puidu, puude ja metsaga. Need muutused ei pruugi vastata säästva arengu põhimõtetele, leiab teaduste akadeemia komisjon.

Metsade säästvaks majandamiseks on raiete planeerimisel komisjoni hinnangul vajalik üldiste tunnusarvude nagu kasvukiiruse ja tagavara asemel arvestada kogu metsamaa pindala jagunemisega erineva vanuselise struktuuri, liigilise koosseisu ja kasvukohatingimustega metsaosade vahel. Raiete teostamisel tuleb säilitada elupaigaline mitmekesisus ja metsaalade ruumiline sidusus ning iga puuliigi puhul taotleda osapindalade ühtlast jaotist kogu raieringi ulatuses.

Säästva arengu seadus näeb ette, et taastuva loodusvara osas tuleb määrata selle kriitiline varu ja kasutatav varu. Metsade osas seda seni tehtud ei ole, kuid selle määramine on vajalik, kirjutas komisjon.

TA looduskaitse komisjon märgib, et riigikogu tegi 1997. aasta 16. detsembril valitsusele ettepaneku algatada mulla kaitset sätestava eelnõu koostamine. Vastav seadus on tänaseni vastu võtmata ja seetõttu on praktilise mõjuta ka mullakaitset käsitlevad metsaseaduse sätted.

«Palume eeltoodud tähelepanekuid arutada ja arvestada veel kehtiva metsanduse arengukava järgi toimetamisel ja järgmise arengukava väljatöötamisel,» kirjutas komisjon keskkonnakomisjonile ja keskkonnaministeeriumile.

Tagasi üles