Täna ajaloos 26.01: toimus esimene teleülekanne

Televisooni leiutaja John Logie Baird

FOTO: SCANPIX

Televisiooni leiutaja John Logie Baird demonstreeris 1926. aastal Londonis oma uut leiutist.

Bairdi aparaat suutis edastada kaksteist ja pool kaadrit sekundis. Et inimene tajuks liikuvat pilti sujuvana peab aparatuur edastama 24 kaadrit sekundis ehk siis Bairdi masin oli enamvähem poole peal vajalikust.

Revolutsioon seisis aga pildi otse üle kandmises. Paari aastaga suutis Baird oma leiutise võimsust ning suutlikust oluliselt parandada ning 1928. aastal kanti esimene telesignaal üle Atlandi ookeani. Samal aastal toimusid ka esimesed katsetused värvitelevisooniga, mis tavakasutajani jõudis küll tunduvalt hiljem.

Vaata Briti koomikute humoorikat videot televisooni leiutamisest:

26. jaanuari sündmused Eestis:

1817 – kõikides Eestimaa kubermangu kihelkonnakirikutes kuulutati pühapäevasel pidulikul jumalateenistusel välja talupoegade vabadus.

1848 – Venemaa keiser kinnitas Tartu Veterinaariakooli põhikirja, misjärel 24. aprillil (vkj 12. aprillil) määrati koolile direktor ja 13. oktoobrist (vkj 1. oktoobrist) alustati kooli kliinikus haigete loomade vastuvõttu.

1875 – Toompeal avati Eestimaa rüütelkonna maapäev.

1893 – Tartu nimetati ümber Jurjeviks.

1921 – Entente'i Kõrgem Nõukogu tunnustas de jure Eestit.

1930 – kokku tuli Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu I kongress, põhitähelepanuks oli sõjaveteranide majandusliku olukorra parandamine, arutati ka üldist poliitilist olukorda Eestis.

1932 – Põllumeeste Kogude ja Asunike Koondise riigikogurühmad moodustasid ühinenud põllumeeste rühma (Ühinenud Põllumeeste Erakond).

1937 – Tallinnast algas järjekordne Monte Carlo tähesõit. Tähesõidust võttis osa ka Karl Siitan oma Nashiga.

1940 – Ants Käspre valiti Agronoomide Koja esimeheks.

1940 – Tariifinõukogu määras Raadiotariifiga nr. 202 alates 1. märtsist 1940 televisiooni-vastuvõtuseadme pealt maksu 5 krooni aastas.

1942 – õppetöö algas Tallinna tehnikaülikoolis.

1948 – EK(b)P Keskkomitee büroo hoogustas kollektiviseerimist: keelati kulakute vastuvõtt kolhoosidesse.

1973 – avati Tallinna Ajakirjandusmaja.

1981 – avati Tallinna Kinomaja.

1993 – Pariisis kirjutasid presidendid Lennart Meri ja François Mitterrand alla «Prantsuse Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahelisele hea läbisaamise, koostöö ja sõpruse lepingule».

1994 – Valitsus määras rahandusminister Heiki Kranichi Maailmapanga juhatuse liikmeks.

1995 – Eesti Kirjandusmuuseumi nõukogu valis uue direktori, kelleks sai Q-raadio peatoimetaja ja Tartu Ülikooli ajakirjandusdoktorant Krista Aru.

1998 – Riigikohtu esimees Rait Maruste soovis lahkuda oma ametikohast, kuna ta otsustas asuda Euroopa Inimõiguste Kohtu liikmeks.

1999 – 23 Riigikogu liiget ähvardasid peatada Eesti Telekomi erastamise.

2005 – Toompeal Riigikogu hoone ees toimus setude meeleavaldus, kus protesteeriti Vene-Eesti piirilepingu sõlmimise vastu, mis kajastas ENSV-aegset piiri.

Ja maailmas:

1500 – Vicente Pinzón astus esimese eurooplasena Brasiilia pinnale.

1564 – Trento kirikukogu sätestas katoliikluse suhted protestantismiga.

1699 – sõlmiti Karlowitzi rahu.

1788 – inglased purjetasid Sydney sadama asukohta, rajades esimese eurooplaste püsiasula Austraalia mandril.

1812 – Andorra annekteeriti Prantsusmaa poolt.

1841 – algas Briti okupatsioon Hongkongis, esimeseks administraatoriks sai Charles Elliot.

1885 – Mahdi väed vallutasid Hartumi.

1924 – Petrograd nimetati ümber Leningradiks.

1945 – Ungaris moodustati Rahvusnõukogu, kuhu kuulusid Béla Zsedényi, Béla Miklós de Dálnok, Ernő Gerő, József Révai ja Mátyás Rákosi.

1950 – India sai vabariigiks.

1956 – Itaalias Cortina d'Ampezzos avati 1956. aasta taliolümpiamängud.

1988 – Londonis Majesticu teatris esietendus Andrew Lloyd Webberi muusikal «Ooperifantoom».

1991 – iseseisvus Makedoonia, riigi esimeseks presidendiks sai Kiro Gligorov.

Populaarne

Tagasi üles