Täna ajaloos 27.01: Saaremaalt pärit admiral avastas Antarktika

Fabian Gottlieb von Bellingshausen 1778-1852

FOTO: Wikimedia Commons

1820. aastal nägi fabian Gottlieb von Bellingshausen müstilist Terra Australist mida tuntakse tänapäeval kui Antarktist.

Von Bellingshausen sündis Saaremaal Lahetaguse mõisas. Baltisaksa meresõitja juhtis keisri käsul ette võetud lõunamere ekspeditsiooni kus osalesid tema enda laev Vostok ja komandör Mihhail Lazarevi juhtimise all laev Mirnõi. 27. jaanuaril oli von Bellingshausen üks esimesest kolmest inimesest, kes teada olevalt oma silmadel jäisel lõunamandril puhata sai lasta. Samal ekspeditsioonil avastati von Bellingshauseni juhtimisel mitu saart Tuamotu saarestikus ning Peeter I ja Aleksander I maad.

Tegemist oli ajaga, mil mitmed maailma suurriigid aktiivselt Lõunamandrit otsisid. Vaid kolm päeva pärast Vene tsaaririigi lipu all seilanud Bellinshausenit nägi Antarktikat ka Briti Kuningliku Mereväe kapten Edward Bransfield. Kümme kuud hiljem jõudis Antarktikasse ka ameerika hülgekütist maadeavastaja Nathaniel Palmer.

27. jaanuari sündmused Eestis:

1576 – venelastest ja tatarlastest koosnenud Moskva suurvürstiriigi vägi vallutas Koluvere linnuse.

1880 – avati Tallinna Raudtee Tehnikakool. Kooli avamisest sai alguse tehnikahariduse ajalugu Eestis.

1923 – sõjaministri käskkirjaga kehtestati Eero Liivese Piduliku marsi kasutamine Riigivanema tervitusmarsina, asendades Porilaste marsi.

1923 – tõstja Voldemar Noormägi püstitas Narvas uue maailmarekordi kergekaalus (kuni 67,5 kg) kahe käega surumises, kui ta surus üles 88,5 kg.

1925 – algasid esimesed Eesti meistrivõistlused käsipallis (võrk- ja korvpallis).

1933 – Tallinna saabus Reußi prints Heinrich XLV.

1933 – Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) käsipallimeeskond lõpetas oma Euroopa turnee, mis oli alanud 2. jaanuaril. NMKÜ võitis korvpallis 4 mängu 12-st ja võrkpallis kõik 5 mängu.

1936 – Nikolai Grünthal valiti Petseri linnapeaks.

1938 – Mõisaküla alevivalitsus esitas Pärnu maavalitsusele palve muuta Mõisaküla alev linnaks.

1940 – Saaremaa vallavanemad andsid ametivande.

1940 – uuel valgustusega Harjuoru jääväljakul toimus Eesti-Läti maavõistlus jäähokis, mille võitis Läti 4:0.

1943 – Teine maailmasõda. Nõukogude lennuvägi pommitas Tartut. Pommituse käigus sai tugevalt kannatada Tartu Kunstimuuseum ning hukkus 18 tsiviilelanikku (hukkunute hulgas oli ka professor Teodor Lippmaa).

1990 – asutati ühendus «Vaba Eesti», mille eesotsa sai Indrek Toome.

1992 – Ülemnõukogu presiidium esitas peaministrikandidaadiks Tiit Vähi.

1994 – Soome tagastas Eestile aastal 1933 ehitatud Eesti saatkonnahoone Helsingis Kaivopuisto linnajaos.

1995 – Eesti Kirikute Nõukogu valis presidendiks EELK piiskopi Einar Soone.

1997 – Kristiina Ojuland valiti Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee asepresidendiks.

1998 – valitsus mõistis hukka 17. jaanuaril toimunud neerusiirdamisoperatsiooni, kus Iisraeli arstid tegid Tallinna keskhaiglas seitsmele oma riigi kodanikule neerusiirdamisoperatsiooni, tuues kaasa ka neerudoonorid.

Ja maailmas:

1416 – Ragusa vabariik tühistas esimese Euroopa riigina orjuse.

1501 – Prantsusmaa ja Kastiilia jagasid Napoli kuningriigi.

1820 – Fabian Gottlieb von Bellingshausen nägi ühena esimestest Antarktist, talle omistatakse kaude ka selle mandri avastamine.

1822 – Kreeka kuulutas end Türgist iseseisvaks.

1840 – Los Altos taasinkorporeeriti Guatemala koosseisu.

1880 – Thomas Alva Edison patenteeris elektrihõõglambi.

1888 – Washingtonis asutati National Geographic Society.

1915 – USA okupeeris Haiti.

1916 – Berliinis loodi äärmuspahempoolne organisatsioon Spartakusbund. Sinna kuulusid Karl Liebknecht, Rosa Luxemburg, Franz Mehring, Wilhelm Pieck, Clara Zetkin jt. Sellest organisatsioonist sai 1918. aastal Saksamaa Kommunistlik Partei.

1918 – Soome kodusõja esimesed kokkupõrked.

1944 – lõppes 1941. aasta sügisest (872 päeva) kestnud Leningradi blokaad.

1945 – Auschwitzi koonduslaagrist ellujäänud vabastati.

1969 – Bagdadis hukati 14 meest, neist 9 juuti, Iisraeli heaks spioneerimise eest.

1973 – Pariisis sõlmitud neljapoolse vaherahuleppega USA, Põhja-Vietnami, Lõuna-Vietnami ja Lõuna-Vietnami kommunistlike vägede vahel lõppes Vietnami sõda. Viimased Ameerika väed lahkusid Vietnamist 29. märtsiks.

1977 – Norras arreteeriti NSV Liidu kasuks luureandmeid kogunud, KGB agent Gunvor Haltung Haavik.

1981 – Indoneesia hukkus 500 inimest, kui tulekahju tagajärjel uppus Jaava merre mootorlaev Tampomas II.

1984 – Pepsi reklaamvõtetel Los Angeleses süttisid põlema Michael Jacksoni juuksed. Jackson hospitaliseeriti.

1996 – kolonel Ibrahim Baré Maïnassara juhtimisel toimus Nigers riigipööre, millega kukutati riigi esimene demokraatlikult valitud president Mahamane Ousmane.

2009 – Ameerika Ühendriikides astus ametist tagasi Ameerika Ühendriikide Rahvuslik luuredirektor Michael McConnell, ajutiselt tegutseb rahvusliku luuredirektori kohusetäitjana kindralleitnant Ronald L. Burgess Jr. President Barack Obama nimetas järgmiseks rahvuslikuks luuredirektoriks eruadmiral Dennis C. Blairi

Tagasi üles
Back