Ministeeriumi vastulause: Teaduste Akadeemia metsamajanduse kriitika ei ole teaduspõhine

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees/Scanpix

Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni avaldatud kriitika riigi metsamajanduse pihta ei ole Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverki sõnul teaduslikult põhjendatud. 

Alljärgnevas on Teaduste Akadeemia tsitaadid toodud välja kaldkirjas.

„Eesti Teaduste Akadeemia (TA) Looduskaitse Komisjoni hinnangul pole tänane metsamajandus tervikuna oma praeguses suundumuses jätkusuutlik, ei taga elurikkuse hoidmist, arvestab vähe ökosüsteemsete teenustega ja vajab seetõttu muutmist.“

Hästi korraldatud metsamajandus ja elurikkuse hoidmine ei ole omavahel vastuolus ja nad toetavad üksteist.

Metsade majandamine on maailmas üks olulisemaid maakasutusviise ja metsadest saadavad mitmekülgsed saadused inimeste oluliseks elatusallikaks. Troopilistes maades väheneb metsamaa pindala aastas 7 miljonit hektarit, samaaegselt suureneb põllumajandusmaa pindala 6 miljoni hektari võrra aastas. Need alad ei paku lähedas tulevikus enam metsaökosüsteemiteenuseid. Metsamaa pindala vähenemise kõrval on oluliseks probleemiks maailmas metsade degradeerumine ehk valikraietega parimate puude väljaraie ning metsade raiejärgne mitteuuendamine.

Eesti metsade pindala suureneb ning metsaomanikel on kohustus metsad raiejärgselt uuendada. Uuendusraiete tulemusena tekkiv lühiajaliselt metsata metsamaa on loomulik nähtus, mistõttu kogu maailma metsaressursside arvestuses arvatakse ajutiselt metsata metsamaa metsade pindala hulka. Eestis metsad, millised rajatakse istutamise või külvi teel ja kuhu lisandub looduslikult teisi puuliike, on valdavalt poollooduslikud segametsad, mis pole kaugeltki võrreldavad istandikega.

Raiete kaudu võetakse kasutusse taastuvat materjali taastumatute materjalide ja fossiilsete kütuste asemel, seeläbi välditakse täiendavat süsinikuemissiooni, pakutakse tööhõivet ja omanikutulu. Säilikpuude ja vääriselupaikade ning teiste erinevate piirangute kaudu säilitatakse elurikkuse taastumise võimalused. Majandatavate ja kaitstavate metsade osakaal jaguneb Eestis selliselt, et piltlikult iga neljas metsas tehtud samm langeb rangelt kaitstavasse või keskkonnakaitseliste piirangutega metsa. Rangelt kaitstavate metsade, kus aktiivne inimtegevus on keelatud, pindala on suuruselt võrreldav Võrumaa pindalaga (rangelt kaitstavate metsade pindala on 2777 km², Võrumaa pindala on 2773 km²), majanduspiirangutega metsade pindala on võrreldav Saaremaa ja Muhu pindalaga (majanduspiirangutega metsade pindala on 2904 km², Saaremaa ja Muhu pindala on 2874 km²).

Seega oleme taganud, et Eesti metsad oleksid tootlikud, terved, elujõulised, looduslikult mitmekesised ning et nad tagaksid pikaajalise puidulise ja mittepuidulise kasutamise võimalused.

Kuna Eestit ei ähvarda ei metsade pindala ega sellega kaasnev pikaajaline ökosüsteemiteenuste vähenemine, metsade degradeerumine, elurikkuse vähenemine istandike kasvatamise tõttu ega muud TA kirjas viidatud, peamiselt troopilisi metsi ohustavad tegurid, on Eesti metsanduse lahterdamine jätkusuutmatuks avalikkust eksitav.

„Komisjon tõdes esmaspäeval riigikogu keskkonnakomisjonile ja keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas, et metsa teoreetilise juurdekasvu ja raiemahtude võrdlemine summaarselt ei näita tegelikku olukorda. Eksitavad on ka metsamaa pindala kasutamine metsade pindala tähenduses ja kaitstavate metsade juurdekasvu andmete kaasamine metsade jätkusuutliku raiemahu arvestusse.“

Raiemaht on jäänud alla juurdekasvu ka siis, kui rangelt kaitstavad metsad sellest arvestusest välja jätta. 2016. aastal oli majandatavate metsade juurdekasv 14,1 miljonit tihumeetrit, kõikide metsade juurdekasv 15,9 miljonit tihumeetrit ning hinnanguline raiemaht 11,3 miljonit tihumeetrit.

Metsade juurdekasvu kasutatakse võrreldava suurusena vaid riigi või piirkonna ressursikasutuse hindamisel. On oluline teada, et raieid kavandatakse seda võimaldavate metsade olemi põhjal. Eesti metsade vanuseline struktuur ei ole ühtlane – suhteliselt rohkem on vanemaid ja keskealisi metsi. Eesti metsade tagavara on suurenenud vaatamata raiutule keskmiselt 5,6 miljonit mᶟ aastas ehk summaarselt raiutakse vähem kui juurde kasvab.

„Metsandusstatistikast selgub, et käesoleval sajandil on meie puistude keskmine vanus vähenenud ka siis, kui arvestusse on kaasatud kaitsealused metsad. See tähendab, et majandusmetsade keskmine vanus on vähenenud vastavalt rohkem. Keskmise vanuse vähenemine näitab, et meie metsades raiutakse juurdekasvust rohkem. Seda on soosinud nii raievanuse alandamine kui ka muutused puidukasutuses.“

Riikliku metsandusstatistika andmetel on kõikide puistute keskmine vanus (sh kaitsealused metsad) olnud pidevas tõusus, olles 1958. aastal 41 aastat ning 2016. aastal 55 aastat. Viimase 15 aasta jooksul on kõikide puistute keskmine vanus kõikunud vahemikus 55-56 aastat. Majandusmetsade vanuseliste muutuste taga ei ole mitte ainult raied, vaid ka kaitsealade loomine, kuhu kaasatakse just vanemad puistud. Vaatamata raietele ja kaitse alla võtmistele on viimase 15 aastaga siiski küpsete metsade osakaal majandatavates metsades tõusnud 19%-lt 25 %-le.

„TA looduskaitse komisjon märkis kirjas, et majandusmetsade keskmise vanuse vähenemisega kaasnevad mõjud vajavad eraldi analüüsi, sest üha nooremalt raiutav majandusmets toimib üha vähem ökosüsteemina metsaseaduse mõistes ja ta hakkab rohkem vastama puuistandiku tunnustele.“

Puuistandikke nende klassikalises mõistes Eesti metsades ei ole. Eestis uueneb suurem osa lehtpuulankidest loodusliku uuendamise teel ning okaspuude puhul eelistatakse istutamist, kuid ka istutatud lankidele tekib pidevalt looduslikku lehtpuu ja okaspuu uuendust. Eesti metsad pole ligilähedaseltki võrreldavad istandike ehk kiirekasvuliste monokultuuridega.

„Samuti eeldab kaitsealuste ja käimasoleva menetluse käigus täiendavalt kaitse alla võetavate metsade pindala, et nende kõrval asub ökosüsteemina talitlev majandusmets. Majandusmetsa asendumine puuistandikega tähendab, et elurikkuse ja metsa ökosüsteemsete teenuste säilitamiseks on kaitsavate metsade pindala vaja veelgi suurendada. Majandusmetsade raievanuse vähenemise tagajärjel kaob traditsioonilisel biotehnoloogial rajanev puidukasutus ja alles jääb puidu peenfraktsioonidel baseeruv puidukasutus.“

Traditsiooniline puidukasutus ei ole kuhugi kadumas. Küll töötatakse arenduste kallal, et puitu aina paremini väärindada ning metsast väljatoodud puit kadudeta ära kasutada. Ka puidutööstuses on innovatsioon oluline.

Samuti juhime tähelepanu, et traditsiooniline puidukasutus ei rajane biotehnoloogial – Eesti Entsüklopeedia kohaselt on biotehnoloogia organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia, kogum võtteid mitmesuguste ainete bioloogiliseks saamiseks tehisoludes.

„Teadlased märgivad, et selline muutus mõjutab toodete tarbimisväärtust, ökoloogilist jalajälge ning inimeste suhet puidu, puude ja metsaga. Need muutused ei pruugi vastata säästva arengu põhimõtetele, leiab teaduste akadeemia komisjon.“

Kindlasti ei saa väita, et metsa majandamisel puidu saamiseks ei ole mingeid mõjusid võrreldes inimtegevusest puutumatu loodusmetsaga, kuid peame ka arvestama, et puidul on oluline roll kliimamuutuse leevendamises, kui kasutame metsa võimet läbi kasvamise süsinikku siduda ning kasutame taastumatute loodusvarade asemel taastuvat loodusvara puitu rohkem nii ehituses kui energeetikas.

„Metsade säästvaks majandamiseks on raiete planeerimisel komisjoni hinnangul vajalik üldiste tunnusarvude nagu kasvukiiruse ja tagavara asemel arvestada kogu metsamaa pindala jagunemisega erineva vanuselise struktuuri, liigilise koosseisu ja kasvukohatingimustega metsaosade vahel. Raiete teostamisel tuleb säilitada elupaigaline mitmekesisus ja metsaalade ruumiline sidusus ning iga puuliigi puhul taotleda osapindalade ühtlast jaotist kogu raieringi ulatuses.“

Kogu metsandus pingutab pidevalt ideaalse ühtlase vanuselise jaotuse suunas. Kuid Eesti metsade vanuseline jaotumine on hetkel väga ebaühtlane – suhteliselt rohkem on vanemaid ja keskealisi metsi. Näiteks on 52% männi, 43% kuuse ning 30% kase puistutest keskealiste puistute arenguklassis. Kavandades raieid metsade olemi põhjal oleme liikumas soovitud osapindade ühtlase jaotuse suunas ning metsapuistute vanuseline jaotus on tasapisi seega paranemas.

„Säästva arengu seadus näeb ette, et taastuva loodusvara osas tuleb määrata selle kriitiline varu ja kasutatav varu. Metsade osas seda seni tehtud ei ole, kuid selle määramine on vajalik, kirjutas komisjon.“

Metsa kui taastuva loodusvara kasutamist reguleeritakse läbi eriseaduse – metsaseaduse, millega tagatakse varu selline seis, et see ei muutuks kriitiliseks. Metsaseaduse põhieesmärk on tagada metsade kaitse ja säästev majandamine.

„TA looduskaitse komisjon märgib, et riigikogu tegi 1997. aasta 16. detsembril valitsusele ettepaneku algatada mulla kaitset sätestava eelnõu koostamine. Vastav seadus on tänaseni vastu võtmata ja seetõttu on praktilise mõjuta ka mullakaitset käsitlevad metsaseaduse sätted.“

Metsaseaduse sätted kehtivad olenemata sellest, millised teised seadused Eestis kehtestatud või kehtestamata on. Metsaseadusega on metsamuldade kaitseks seatud piirangud nii metsade uuendamisel kui ka raiete tegemisel. Raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raie eelsele tasemele ühe aasta jooksul raieõiguse lõppemisest arvates.

„"Palume eeltoodud tähelepanekuid arutada ja arvestada veel kehtiva metsanduse arengukava järgi toimetamisel ja järgmise arengukava väljatöötamisel," kirjutas komisjon keskkonnakomisjonile ja keskkonnaministeeriumile.“

Kõiki metsaga seotud ettepanekuid arutatakse metsanduse uue arengukava tegemise käigus, kuhu sarnaselt eelmiste arengukavade tegemisega on kaasatud ka teadlased.

Juhime tähelepanu, et TA metsanduse ettekandepäevale, mille põhjal komisjoni avaldatud seisukoht koostati, ei olnud kahetsusväärselt ettekandeid tegema kutsutud Eesti Maaülikooli metsanduse valdkonna teadlasi ning seetõttu on TA väited suuresti teaduslikult põhjendamata. 

Tagasi üles