Maavälise elu otsingud: NASA teadlased ehitavad üha paremaid teleskoope

Kunstniku nägemus kaugest tähest

FOTO: AFP / Scanpix

Peamine takistus ilmaruumi avastamisel on tillukesed vead kasutatavates teleskoopides. NASA Goddardi kosmoselennu teadurid on välja töötanud uue meetodi märkamaks teleskoope vaevavaid pisivigasid.

Eksoplaneetide tuvastamiseks ja nende koostise ning atmosfääri analüüsimiseks on vaja ehitada ülimalt täpseid instrumente. Teleskoopide läätsed ja peeglid peavad olema ülisiledad, et tabada ilmaruumist kaugeid kiiri. Jutt käib lausa mikro- ja pikomeetrite suuruste konaruste silumisest.

Aatomitest väiksemaid konarusi on võimatu traditsioonilistel viisidel tuvastada. Mängu tuleb interferomeetriana tuntud distsipliin, mis kasutab mõõtmiseks elektromagnetlainete omavahelist interferentsi. Proosalise nimega Suure Kiirusege Interferomeeter (High Speed Interferometer ehk HSI) oli esialgselt mõeldud kõigest mikromeetri suurusi ebatasasusi mõõtma, mis on pikomeetrite skaala kõrval hiiglaslikud. Optik Babak Saifi sõnul suutis HSI tajuda kuni 25 pikomeetri suurusi muudatusi teleskoobi peegli pinnal. Võrdluseks olgu märgitud, et vesiniku aatomi läbimõõt on umbes 120 pikomeetrit.

Eesmärgiks on luua teleskoop, mis temperatuuri ja rõhu muutudes ei väänduks rohkem kui 12 pikomeetri võrra. Selleks on vaja luua veel täpsemaid interferomeetreid, mis suudaksid imetillukesi muutuseid tajuda. Uue instrumendi loomine on juba käsil ning testid eri temperatuuridel ootavad ees.

Populaarne

Tagasi üles