TÄNA AJALOOS ⟩ Hukati Inglise kuningas Charles I (1)

teadus.postimees.ee
Copy
Kohtuprotsessi ajal lasi Charles I oma juustel ja habemel protesti märgiks pikaks kasvada
Kohtuprotsessi ajal lasi Charles I oma juustel ja habemel protesti märgiks pikaks kasvada Foto: Wikimedia Commons

Türannias ja riigi reetmises süüdistatava kuninga pea raiuti timuka poolt maha 1649. aastal.

Kuigi kuningriigi parlamendi ülemkoda nimetas süüdistusi ebaseaduslikuks peeti Charles I üle alamkoja käsul siiski kohut. Süüdistuses märgiti, et kuningas pole ustavalt riiki ja oma alamaid teeninud vaid kasutas oma võimu isikliku kasu saamiseks. Charles I keeldus ennast kas süüdi või süütuks tunnistamaks ning kuni protsessi lõpuni ei pidanud enda kuninglikku isikut kohtu haldusalasse kuuluvaks.

30. jaanuaril, teisipäeval, pärastlõunal kell 2 pani kuningas oma pea pakule ning see eemaldati tema kehast ühe tugeva hoobiga. Pärast Charles I surma muutus Suur-Britannia üürikeseks ajaks vabariigiks, mida juhtis parlamendi alamkoda ja riiginõukogu.

Kuninga elu ja tegemised põhjustavad ajaloolaste hulgas tänaseni vastuolusid. On neid, kes peavad Charles I ebaõiglaselt surmatud märtriks. Kuid teiste jaoks on ta jällegi riigi üks kõige ebapädevamaid valitsejad, esirinnas koos Henry VIII'ga.

Pärast monarhia taastamist hukati kaksteist aastat pärast Charles I surma sümboolselt vabariiklaste juht Oliver Cromwell, kes selleks hetkeks oli ise juba kaks aastat hauas lebanud.

30. jaanuari sündmused Eestis:

1904 – Londonis toimus legendaarne lühimatš, kus maadleja Georg Hackenschmidt võitis türklast Ahmed Madrali't 44 sekundiga, pannes ta selili. Matši vaatas 10 000 pealtvaatajat.

1919 – Vabadussõda. Algas Paju lahing. Partisanide pataljoni 3. rood, mida juhtis Johannes Soodla, vallutas Paju mõisa. Päeva lõpuks olid venelased mõisa tagasi vallutanud.

1925 – Tallinna Töölisteater andis avaetenduse.

1927 – Tallinnas toimus esimene maavõistlus Eesti ja Läti jääpallimeeskonna vahel, mille Läti võitis 5:3.

1933 – asutati Kuressaare Loomakaitse Ühing.

1934 – toimus Eesti Olümpiakomitee korraline aasta peakoosolek, kus arutati Berliini olümpiamängudeks ettevalmistust; ühtlasi valiti komitee uueks esimeheks Johan Laidoner.

1938 – A. H. Tammsaare valiti Albu valla aukodanikuks.

1938 – Berliini olümpial poksis hõbemedali saanud Nikolai Stepulov pidas oma viimase matši amatöörina.

1944 – Saksa okupatsioon Eestis: Eesti Omavalitsus kuulutas välja sundmobilisatsiooni Saksa sõjaväkke kõigile, kes olid sündinud aastatel 1904–1923.

1946 – EELK Kirikukogu esmakordne kokkutulek.

1958 – avati Anton Hansen Tammsaare majamuuseum kirjaniku sünnipaigas.

1974 – algas regulaarne elektrirongiliiklus liinil Tallinn-Kehra.

1978 – tähistati A. H. Tammsaare 100. sünniaastapäeva. Selle auks avati Tallinna kesklinnas Tammsaare monument.

1992 – Ülemnõukogu kinnitas ametisse Tiit Vähi valitsuse.

1992 – Tallinna Pedagoogiline Instituut nimetati ümber Pedagoogikaülikooliks.

1994 – avati Paju lahingu mälestussammas.

1995 – kultuuri- ja haridusminister Peeter Olesk taastas ajutiselt 1994. aasta 21. detsembril katkestatud RTV ja EVTV ringhäälinguload.

1997 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee lõpetas järelevalve Eesti üle.

1999 – Evelin Samueli lugu «Diamond of Night» valiti Eestit esindama 1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Iisraelis Jeruusalemmas.

Ja maailmas:

1648 – Münsteri rahuga lõppes Kaheksa-aastane sõda.

1730 – Venemaa keisririiki hakkas ajutiselt juhtima Kõrgem Ajutine Regendinõukogu, kuhu kuulusid vürst Dmitri Mihhailovitš Golitsõn, vürst Vassili Lukitš Dolgoruki, vürst Aleksei Grigorjevitš Dolgoruki, vürst Mihhail Vladimirovitš Dolgoruki, krahv Gavriil Ivanovitš Golovkin, parun Andrei Ivanovitš Ostermann, vürst Mihhail Mihhailovitš Golitsõn ja vürst Vassili Vladimirovitš Dolgoruki.

1735 – kuulutati välja Korsika iseseisvus. Selle ajutisteks kuulutati Giacinto Paoli, Luigi Giafferi ja Andrea Colonna Ceccaldi.

1790 – Tyne'i jõel Inglismaal katsetati päästepaadi eelkäijat.

1863 – Kreekas hakkas pärast kuningas Otto tagandamist ajutiselt valitsema Triumviraat, kuhu kuulusid Dimítrios Voúlgaris, Konstantínos Kanáris ja Benizélos Roúfos.

1889 – Mayerlingi lossist leiti enesetapu läbi surnuna Austria-Ungari kroonprints Rudolf ja tema armuke Mary von Vetsera.

1933 – Adolf Hitler sai Saksamaa riigikantsleriks.

1939 – Adolf Hitler pidas Saksa Riigipäeval kõne, milles muuhulgas ütles: «Kui rahvusvahelisel finantsjuutlusel Euroopas ja väljaspool õnnestuks rahvad veelkord maailmasõtta paisata, siis ei oleks tulemuseks mitte maailma bolševiseerimine ja seega juutluse võit, vaid juudi rassi hävitamine Euroopas».

1945 – Vene allveelaev S-13 uputas põgenikelaeva Wilhelm Gustloff; hukkus üle 9000 inimese.

1945 – Adolf Hitler pidas oma viimase raadiokõne.

1948 – Šveitsis Sankt Moritzis avati 1948. aasta taliolümpiamängud.

1969 – Londonis heliplaadifirma Apple Records hoone katusel toimus ansambli The Beatles viimane avalik esinemine ehk nn katusekontsert.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles