Professor Arne Sellin räägib oma inauguratsiooniloengus tulevikukliima mõjust Eesti metsadele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Professor Arne Sellin

FOTO: Sille Annuk / Postimees / Scanpix

Neljapäeval, 1. veebruaril kell 16.15 peab Tartu ülikooli ökofüsioloogia professor Arne Sellin TÜ muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu teemal «Mida toob tulevikukliima meie metsadele?».

Eestlased peavad end metsarahvaks: meie ajalugu, aga ka tänapäev on metsaga tihedalt seotud. Ligikaudu pool Eestimaa pindalast on kaetud metsadega, mets on meie maastike lahutamatu osa. Eesti inimestele meeldib metsas käia: kas marjul-seenel, metsaradadel matkamas, jahil või lihtsalt rahu ja vaikust otsimas, et oma mõtetega üksi olla. Me valutame südant kasvavate raiemahtude pärast, aga samas annab mets paljudele inimestele tööd. Metsa- ja puidutööstus loovad märkimisväärse osa meie rahvuslikust koguproduktist ja annavad olulise panuse riigi eksporti. See dilemma on kujunenud ühiskonnas tundlikuks teemaks. Kuid hoolimata kiindumusest metsa vastu peame möönma, et mets on taastuv loodusressurss ning puit on oluline tööstuslik ja energeetiline tooraine.

Kuidagi ei saa ülehinnata metsade tähendust ka globaalsel tasandil. Ühelt poolt etendavad metsad biosfääris üliolulist rolli: nad on planeedi kopsudeks, olles ühtlasi keskkonda stabiliseerivaks ning looduslikke ja antropogeenseid muutusi puhverdavaks faktoriks. Teiselt poolt mõjutavad ja ohustavad keskkonnas toimuvad muutused, sealhulgas globaalsed kliimamuutused, tõsiselt just metsaökosüsteeme. Kuidas reageerivad Eesti metsad kliimamuutustele?

Professor Arne Sellin räägib inauguratsiooniloengul kliimamuutuste mõjust metsadele ökofüsioloogilisest vaatenurgast. Ta keskendub kliimamuutuste seni vähe uuritud tahule: sademete ja õhuniiskuse suurenemisele suurtel laiuskraadidel. Loeng annab ülevaate metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise (FAHM) eksperimendi käigus saadud tulemustest.

Professor Arne Sellin lõpetas Tartu ülikooli 1981. aastal bioloogia erialal ja alustas akadeemilist karjääri Eesti Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudis. Paar aastat hiljem suundus ta tööle Tartu ülikooli. Alustanud inseneri ametikohalt, on ta järgemisi läbinud kõik akadeemilise karjääriredeli astmed kuni professorini välja. Doktorikraadi kaitses Arne Sellin Tartu ülikoolis 1994. aastal, teemaks «Hariliku kuuse hüdraulilise arhitektuuri varieeruvus muutuvates keskkonnatingimustes». Pärast doktorikraadi omandamist täiendas ta ennast Helsingi ülikooli metsaökoloogia instituudis.

Arne Sellin uurib ökoloogiliste faktorite mõju puude vee- ja gaasivahetusele ning regionaalsete kliimatrendide mõju metsaökosüsteemide funktsioneerimisele ja seisundile. Tema teadussaavutusi on kahel korral (1994 ja 2016) hinnatud Eesti Vabariigi teaduspreemia vääriliseks. 2017. aasta septembrist on ta Tartu Ülikooli ökofüsioloogia professor.

Tagasi üles