/nginx/o/2018/01/31/7531119t1h0c3d.jpg)
Dartmouthi kolledži neuroloogid uurisid sõprade ajude iseärasusi ja sarnasusi.
Meie ajud säravad üheskoos: uus uuring avab sõpruse neuroloogilisi tagamaid
/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
31. jaanuar 2018, 18:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahesaja kaheksakümnel katselausel paluti vaadata videosid ja samal ajal mõõdeti nende ajutegevust magnetresonantstomograafia abil. Selgus, et omavahel lähedaste inimeste ajud tegutsesid sama videoklippi vaadates sarnaselt. Sõprade vaheline sarnasus oli suurem kui naiste või meeste, parema- või vasakukäeliste ja sama päritolu inimeste vaheline sarnasus. Olles uurinud ühte sõpra paarist suudeti märkimisväärse täpsusega ennustada, milline on tema kaaslase ajutegevus ning MRT uuringute pealt tehtavad üldistused isegi andsid aimu sõprussuhte läheduse kohta.
Teadustöö autor Thalia Wheatley seletas, et uus leid näitab, kuidas aju ja sotsiaalsed suhted on omavahel seotud ning esimese uurimiseks peavad neuroloogid mõistma ka ühiskondliku elu mõju närvikeskusele. Käesolev uurimus on esimene omataoline, mis uurib ajutegevust pärismaailmas esinevates suhtlusvõrgustikes.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Communications.