Uuring: mutatsioonid on paratamatu osa elust

Kahe peaga salamandrikulles, värvikas näide mutatsioonist

FOTO: Jack Guez / AFP/ Scanpix

Duke'i ülikooli teadlased avastasid, et DNAsse on sisse kodeeritud iga vähese aja pärast muteeruda ehk teha replikatsioonivigu.

Polümeraaside ülesandeks on DNAd kopeerida. Kuid iga natukese aja tagant teevad need molekuli kopeerides väikeseid vigu, mida nimetatakse mutatsioonideks. Ajakirjas Nature täna ilmunud uuring esitab küsimuse, kui tihti toimuvad need imepisikesed kopeerimisvead. Mõistes kopeerimisvigade sagedust saavad teadlased edaspidi uurida millised keskkondlikud mõjutajad määravad nende reaalset esinemist mõne elusolendi genoomis.

Mutatsioon kui selline on evolutsiooni alus. DNA määratud omadused liiguvad muutuvates keskkonnatingimustes põlvest põlve vanematelt järglastele. Mida sagedamini DNA kopeerimises vead aset leiavad, seda suurem on võimalus, et mõni organism peab muutuvale maailmale vastu. Samas, see suurendab ka kahjulike mutatsioonide tekke riski.

Uus uuring toetab DNA avastajate James Watsoni ja Francis Cricki teooriat, et DNA replikeerimisel toimuvad vead on mutatsioonide allikaks. Seni polnud teada, millise keemilise mehhanismi tõttu need vead tekivad. Teadlaste jaoks üllatavalt sõltus muutuste sagedus DNA molekulisse kodeeritud info järjestusest. Mingites järjestuses toimuvad kopeerimisvead tunduvalt sagedamalt kui mõnedes teistes. Mingid osad DNAst on mingil teadmata põhjusel stabiilsemad.

Loe ka neid

Tagasi üles