/nginx/o/2018/02/02/7536007t1h7ce1.jpg)
Suurim maismaakiskja jääkaru vajab elus püsimiseks suuri energiakoguseid. Ajakirjas Science ilmunud uuringus jälgitud üheksa karu on kaunis suures hädas.
Video: jääkarudel hakkavad toiduvarud otsa saama
/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
2. veebruar 2018, 11:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karuuurijad seadsid üheksale metsikule emasele jääkarule kaela kõrgtehnoloogilised jälgimisvõrud, mis jäädvustasid karude asukohta, liikumist ning kõige tipuks võtsid ka karude maailma filmilinti, vahendab BBC. Lisaks uuriti jääkarude ainevahetust ja energiavajadust.
Viimane on seni teatust tunduvalt kõrgem. Jääkarud peavad sööma päris palju hülgeid et oma ainevahetust käigus hoida. Toitu on taanduval polaarjääl aga üha keerulisem kätte saada ning jääkarud hakkavad vaikselt kõhnuma. Jääkarude küttimisstiili jaoks on vajalik saakloom, enamasti mõni hüljes, tabada siis kui ohver on jää peal. Karud pole kõige osavamad veekütid ning hüljestel õnnestub meres nende eest ära pageda.
Tänases Science'is ilmunud uurimus toetab juba teadaolevat, et taanduv merejää ohustab jääkarude hakkamasaamist. Karud kelle energiavajadus on poolteist korda suurem kui seni arvati on hädas endale igapäevase kõhutäie leidmisega. Väheneva jää tingimustest peavad loomad läbima tunduvalt suuremaid vahemaid, et midagigi hamba alla saada. Meelistoidu, rasvase hülgeliha, valimisest siinkohal enam rääkida ei saa.