Täna ajaloos 03.02: Jaapanis algas Meiji restoratsioon

Jaapani keiser Meiji

FOTO: akg-images/Scanpix

3. veeburaril 1867 päris tõusva päikese maa trooni keiser Meiji, isikliku nimega Mutsuhito.

Meiji ajastut iseloomustas keisrikroonile reaalse võimu tagasi võtmine. Viimased kaks ja pool sajandit oli riiki keisri nimel riiki valitsenud Tokugawa šogunaat. Keisrivõim haaras šogunaadi maad ja ressursid enda valdusess ning kõikide ülikute maa kuulutati keisri omandiks.

Tokugawa väed said lüüa 1868. aastal toimunud kodusõjas, mida tuntakse ka kui Boshini sõda ehk Draakoniaasta sõda.

Keiser Meiji juhtimise all toimusid ulatuslikud reformid Jaapani sõjaväes, majanduses ja ühiskonnakorralduses. Kõik aina läänelikuma elu poole.

3. veerburari sündmused Eestis:

1227 – Eestlaste muistne vabadusvõitlus: ristisõdijate vägi alustas tormijooksu Muhu linnusele.

1926 – Vabariigi Valitsuse otsusega eraldati Võru praostkonnast Valga praostkond.

1929 – Rakvere lähedal Tõrma Kõrgemäel avati Eesti esimene suusahüppemägi. Esimese hüppe tegi suusataja Theodor Andresson.

1931 – Otto Strandmani teine valitsus, mis oli võimul olnud 19 kuud, astus tagasi.

1935 – toimusid I Eesti Talimängud, kus kahel päeval osales spordialadel üle 4000 sportlase.

1936 – Eesti maadlejad Erm Lund ja Peeter Mürk täitsid esimestena tõstjatena Berliini olümpianormi.

1978 – Tallinnas avati uus Dünamo tennisehall.

1992 – Eesti Rahva Muuseumi direktoriks valiti Tõnis Lukas.

1994 – välisminister Jüri Luik kirjutas Brüsselis alla NATO koostööpakkumise «Partnerlus rahu nimel» raamdokumendile.

1995 – Pihkva piirivalvesalk avas Kunitšina Goras esimese Eesti-Vene kontrolljoonel asuva Vene piirivalvekordoni.

1995 – Karula rahvuspargis Lüllemäel peeti seminar «Looduskaitse ja riiklik regionaalpoliitika».

2006 – esilinastus Eesti-Saksa film «Kõrini!».

Ja maailmas:

1716 – maavärin Alžiiris, ligi 20 000 hukkunut.

1783 – Ameerika iseseisvussõda: Hispaania tunnustas Ameerika Ühendriikide iseseisvust.

1830 – Londoni protokoll kinnitas Kreeka iseseisvust.

1945 – Teine maailmasõda: USA õhujõud korraldasid suure pommirünnaku Berliinile. Osales 937 pommituslennukit, neid saatis 613 hävituslennukit. Linnale heideti 3000 tonni pomme. Hukkus ligikaudu 22 000 inimest.

1959 – «päev, millal suri muusika». Lennuõnnetuses hukkusid Buddy Holly, Ritchie Valens ja The Big Bopper (J. P. Richardson).

1966 – Nõukogude mehitamata kosmoserakett Luna 9 maandus Kuul.

1972 – Jaapanis Sapporos avati 1972. aasta taliolümpiamängud.

1998 – Itaalias treeninglennul olnud USA hävituslennuk F-16 sõitis sisse köisraudtee trossidesse.

2011 – Euroopa Parlament kiitis heaks Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide ja Ladina-Ameerika riikide vahelise leppe, millega langetatakse banaanide imporditolle aastaks 2017 umbes 54 protsenti. Sellega lõppes 1993. aastast kestnud vaidlus.

2012 – Ungari rahvuslik lennukompanii Malév lõpetas finantsraskuste tõttu tegevuse. Raskustes Malévile andis hävitava löögi Euroopa Komisjoni nõue maksta riigile tagasi aastatel 2007–2010 saadud abisummad kogumahus 130 miljonit eurot.

Loe ka neid

Tagasi üles