Täna ajaloos 04.02: ametisse valiti esimene USA president

George Washington, USA esimene president

FOTO: akg-images/Scanpix

George Washington sai esimeseks Ühendriikide presidendiks aastal 1789.

Iseseisvussõja võitnud mässuliste kolonistide juht Washington valiti pärast iseseisvumist presidendiks. Temast sai moraalne eeskuju ning riikliku ühtsuse kehastus, oma autoriteediga suutis ta vastuoludes lõhestatud kolooniad liita enam-vähem ühtsena toimivaks riigiks. Tema eeskuju nii poliitilises kui ka laiemas, rahvuslik-müütilises mõttes, oli USA-s määrav: just Washington rajas presidendiinstitutsiooni suure autoriteedi ja mõjukuse ning kehtestas tava, et president pole ametis üle kahe ametiaja (seda rikkus alles Franklin Delano Roosevelt 1940. aastal).

4. veebruari sündmused Eestis:

1871 – Saaremaal algas õppetöö Kaarma vallakooliõpetajate seminaris.

1919 – Vabadussõda. Rahvaväe pealetungi, mis algas 30. jaanuaril, käigus vabastati Petseri. Sõja edasine tegevus kandus Vene aladele.

1920 – Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ratifitseeris Tartu rahulepingu.

1937 – Erika Männik-Oskar nimetati Naiskodukaitse esinaiseks.

1958 – tervislikel põhjustel vabastati August Jakobson ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohustustest. Uueks esimeheks sai Johan Eichfeld.

1993 – Hando Runnel pälvis Henrik Visnapuu auhinna.

1996 – Kristina Šmigun võitis Itaalia Alpides Asiagos toimunud juunioride MM-il teise hõbemedali - seekord 15 km vabatehnikaga sõidus.

1999 – Vene tollis jäi stoppama USA popansambli Garbage’i tehnika. Ansambel pidi kontserti andma Tallinnas, kuid see jäi tolliintsidendi tõttu ära.

2013 – esmaspäeva, 4. veebruari hilisõhtul kell 22:17 toimus Haapsalu lähedal väike maavärin, mille magnituudiks määrati 1,0.

Ja maailmas:

1536 – Prantsusmaa kuningas Francois I vallutas Savoia hertsogiriigi ja Torino ning sõlmis liidulepingu Türgi sultan Suleiman I-ga.

1783 – Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia lõpetasid vaenutegevuse.

1794 – kogu Prantsusmaa territooriumil tühistati Prantsusmaa Esimese Vabariigi Rahvuskonvendi otsusega orjus.

1797 – Quito maavärin, hukkus 41 000 inimest.

1810 – Britid okupeerisid Guadeloupe´i.

1822 – Ameerikast ümberasunud vabastatud orjad asutasid Libeeria riigi Aafrikas

1899 – Filipiinidel puhkes mäss Ameerika Ühendriikide ülemvõimu vastu.

1919 – likvideeriti Baieri Nõukogude Vabariik

1922 – Jaapan tagastas Hiinale Shantungi.

1932 – USA-s Lake Placidis algasid 15. veebruarini toimunud III taliolümpiamängud.

1936 – valmistati sünteetiliselt esimene radioaktiivne aine, Raadium E.

1938 – Adolf Hitler nimetas end Saksa Riigi sõjaministriks, välisministriks sai Joachim von Ribbentrop.

1945 – algas Jalta konverents: Jaltas kohtusid Winston Churchill, Franklin Roosevelt ja Jossif Stalin, arutati sõjajärgse maailma tulevikku.

1948 – Tseilon sai Briti Ühenduse koosseisus omavalitsusõigusega dominiooniks.

1961 – Angolas puhkes terrorilaine.

1972 – Suurbritannia ja veel üheksa riiki tunnustasid Ida-Pakistani sõltumatust Bangladeshi riigist.

1976 – maavärin Guatemalas ja Hondurases, hukkus üle 22 000 inimese.

1976 – Austrias Innsbruckis algasid 15. veebruarini toimunud XII taliolümpiamängud.

1988 – maavärin Afganistanis, üle 5000 hukkunu.

1990 – Egiptuses ründasid terroristid Iisraeli turistide bussi. Hukkus üheksa, vigastada sai 20 inimest.

1992 – Venezuelas toimus mässuliste ebaõnnestunud riigipööre Carlos Andrés Péreze kukutamiseks.

1997 – Iisraelis põrkasid kokku kaks CH-53 Sikorsky transpordikopterit. Õnnetuses hukkus 73 inimest.

1998 – Afganistani kirdeosas toimus 6,1-magnituudine maavärin. Hukkus ligi 4500 inimest.

1999 – venelaste plaan peegeldada kosmoses asuvate hiigelpeeglitega Maa pimedatesse piirkondadesse valgust ebaõnnestus.

1999 – Hugo Chávez valiti Venezuela presidendiks.

Loe ka neid

Tagasi üles