Eile õhtul kella seitsme paiku kihutas üle Lõuna-Soome tulekera. Taevane tuli liikus loodest kagusse, Soome lahe suunas, vahendas Postimees.
Eesti teadlane: eilne Lõuna-Soome meteoriit oli ka Eestis näha
/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
5. veebruar 2018, 15:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilvitu ilmaga kohtades oli langevat taevakeha näha ka Eestis. Tõravere observatooriumi teaduri Tõnis Eenmäe sõnul võib selliseid taevaseid sündmuseid toimuda mitmetel asjaoludel.
On võimalus, et tegemist oli boliidiga. Vana-Kreeka sõnaga tähistatakse suure massiga meteoori, mis atmosfääri tungides heleda leegiga põleb. Suure massi all peetakse siinkohal silmas üle saja grammist meteoori, mis atmosfääri tihedatesse kihtidesse tungides õhuga hõõrdumisel järsult kuumeneb ja särama lööb. 1937. aastal Väike-Maarjas Simuna meteoriidikraatri põhjustanud taevakeha oli samuti osa boliidist, mis maale kukkus.
Kuid leidmata langenud keha tükke ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, millega tegemist on. Seega on sama suured šansid, et eile langenud keha ka atmosfääri langenud tehisobjektiga, inimeste taevasse lennutatud satelliidiga. Põhja-lõunasuunal ümber planeedi vihisevad satelliidid võivad taevast alla sadades põleda ka eile täheldatud viisil. Eenmäe sõnul kipuvad tehisobjetkid atmosfääris kuumenemise tõttu kiiresti purunema ning langeva tähe rada hargneb seega mitmeks.
Kuigi eilne juhtum pole viimasel ajal ainuke, pole Eenmäe sõnul nende vahel põhjuslikku seost karta. Novembris nähti taevast tuld Lapimaal ning detsembris Kesk-Soomes. Arvatavasti on tegemist vaid kokkusattumusega. Langevaid tähti saab püüdlik vaatleja näha pea igal selgel ööl. Need juhtumid tegi erakordseks langeva keha eredus.
