Uus tehnoloogia paljastas maiade kultuuri tõelise ulatuse

Leiud tehti kasutades kõrgtehnoloogilist LiDAR (Light Distance and Ranging) tehnoloogiat. Lennumasinalt saadetakse maa peale laserkiirte kimp, mis põrkudes tagasi peegeldub ning annab aimu pinnavormidest. Kuigi mingi osa kiirtest põrkub vastu tihedat taimkatet siis jõuavad osad siiski ka maapinnani ning näitavad, mis võib läbimatu metsa all peituda. Nõnda leiti ligi kümneid tuhandeid muistsete maiade ehitatud rajatisi, millest enne polnud ajaloolastel ja arheoloogidel aimugi.

Rahvusvahelise teadlaste rühma uuring näitab, et kuni 95 protsenti kogu vaadeldud maaalast oli mingil viisil inimese poolt mõjutatud. Kuigi maiad ei kasutanud ratast ega veoloomi suutsid nad inimjõul ehitada ulatuslike linnu ning kaitserajatisi. Tööjõud pidi olema väga hästi organiseeritud ja koordineeritud. Samuti oli maiade põllumajanduslikud pingutused tunduvalt suuremad kui seni arvati. Uuringu autorid usuvad, et uued leiud viitavad palju intensiivsemale põllumajandusele ning see omakord senistest hinnangutest tunduvalt suuremale rahvaarvule. Ajaloolaste senised hinnangud seadsi maiade kultuuri kõrghetkel rahvavarvu umbes viie miljoni inimese kanti. Uus leid näitab, et see võis olla pigem kümme miljonit, võib-olla isegi kuni viisteist miljonit inimest.

Leiud kinnitavad, et muistsed maiad ei elanud vaid üksikutes pooleldi isoleeritud linnriikides vaid arvatavasti oli riiklik võim ulatuslikum. Umbes tuhat aastat tagasi hiilgeaega nautinud maiade kultuur meenutab teadlaste meelest pigem Vana-Kreeka ühiskondliku korraldust. Kuigi puudus üks tsentraalne võim oli enamvähem ühetaoline tsivilisatsioon jõuliselt esindatud üle terve levikuala.

Läbimatu vihmamets, mis suuri avastusi seni takistas, on muistiseid suurepäraselt säilitanud. Tihe taimestik on kasvanud üle varemete ning kaitseb tuhat aastat vanu ehitisi nii inimese kui ilma eest.