Eelajalooline peletis: ämblikel olid pikad sabad

Kunstniku nägemus iidsest sabaga ämblikust

FOTO: Reuters / Scanpix

Nagu kultusfilmis «Jurassic Park» leidsid paleontoloogid Myanmarist uue ämbliku talletatuna merevaigu sisse. Eelajaloolisi elukaid nad küll kloonima ei hakka aga uus ämblik on omaette haruldus.

Muistne ämblik merevaigus

FOTO: Reuters / Scanpix

Mütoloogilise kimääri järgi sai pika peenikese sabaga ämblik nimeks Chimerarachne yingi. Hiljuti avastati, et Myanmarist leitud merevaik pärineb kriidiajastu keskpaigast, ligi sada miljonit aastat tagasi. See heidab uut valgust iidse puuvaigu seest leitud putukatele ja muudele loomakestele, kes peavad olema samuti tunduvalt vanemad.

Ajakirjas Nature Ecology & Evolution ilmunud teadustöös kirjeldatakse uut ämbliku. Loom ühendab evolutsiooniliselt tänapäevased ämblikud ning nende muistsed eellased, uraranead.

Leitud ämbliku eelasel oli peale võrgunäsade ka looma kehast pikem peenike saba. Tänapäevastel ämblikel saba puudub ning seega saavad paleontoloogida vaid oletada, milleks sellist organit vaja oli. Parim pakkumine on, et saba eesmärk oli käituda antennina, anda ämblikule infot tema ümbrusest.

Arvatavasti ei kasutanud Chimerarachne yingi võrku putukate püüdmiseks, sest tema kaasaegsed kuuejalgsed ei olnud veel lendama tõusnud. Ämblikud kolisid kõrgemale, põõsastesse ja puudesse siis kui nende saakloomad õhku tõusid. Arvatavasti hakkasid kütid siis ka võrgust püüniseid ehitama.

Loe ka neid

Tagasi üles