Riigi Ilmateenistus: reetliku talve põhjuseks on jäävaba meri

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Jäävaba meri Tallinnas

FOTO: Andres Teiss / Postimees / Scanpix

Riigi Ilmateenistuse ja Keskkonnaaegentuuri teadlased rääkisid Heurekale, mis on tänavuse muutliku talve põhjuseks ning mida me tulevatest aastatest oodata võime.

Meie maal on meri peamine ilma mõjutajaid. Soojadel talvedel jääb Läänemeri jääkatteta ning merest õhkuv niiskus põhjustab tihedaid sademeid, rääkis Keskkonnaagentuuri Ilmprognooside osakonnad juhtivsünoptik Taimi Paljak. Mere pealt puhuv tuul toob kaasa soojuse ning sulailma.

«Kui lahtise veepinna kohale saabub väga külm arktiline õhumass ning temperatuuri erinevus vee ja õhu vahel on kolmteist ja enam kraadi, siis käivitub toiteahel. Veepinnalt kerkib õhku rohkelt niiskust, millest vormub paks pilvemass. Mida soojem on veepind ja mida kauem see protsess jätkub, seda kestvamad ja tihedamad on sajud,» seletas Paljak viimase aja tihedat lumesadu.

«Läänemerel tekib jääkate vaid mõõduka ja külma talve korral,» sõnas Paljak. Soojadel talvedel, nagu neid viimastel aastatel esinenud on, kattub jääga Väinameri ja Pärnu laht, osaliselt ka Soome ja Liivi lahed. Eile Pärnu lahel toimunud traagilise õnnetuse valguses ei kahtle ilmselt keegi, et vähene tekkinud jää on õhuke ning reetlik.

6. veebruari jääkaart eesti meredes. Jääga on kattunud Pärnu laht, Väinameri ja Soome lahe idaosa

FOTO: Riigi Ilmateenistus

Lisaks merejää puudumisele on meie mitmepalgeline talv seletatav atmosfäärilise ebastabiilsusega. Kui Põhjamere kandis ei teki soojust takistavaid kõrgrõhkkondi pehmendab Atlandi ookeani mõju meie ilma märkimisväärselt, rääkis Paljak. Soojade talvede puhul Uuraliteni taanduv idapoolne kõrgrõhkkond on ainuke ilmastikunähtus, mis suudab üle olla Atlandi ookeani madalrõhkkonnast. Kuna see aasta ja ka teistel soojadel talvedel asub kõrgrõhkkond meist kaugel, siis lootust nautida pikka krõbedat pakast meil pole.

«Muutlikule ja soojale talvele on iseloomulik tugev lääne-idasuunaline jugavool Atlandi kohal,» rääkis Paljak. Kuid soe talv on mitme teguri kokku langemise tagajärg ning ühte lihtsat põhjust siin pole.

Eesti kliimaloole on omased muutlikud talved, vahelduvad soojemate talved perioodid ning kibedama ilmaga aastad. Kuid Eesti ilmastik on osa üleilmsest kliimast ning globaalsel tasandil toimuvad protsessid mõjutavad ka Läänemere kandi maid, rääkis Riigi Ilmateenistuse peaspetsialist Ain Kallis. Praegust soojenemise trendi lõppu ei oska teadlased veel ette ennustada. «Mida taoline trend kaasa on toonud, seda näeme kõik: ajuti soojad talved, lühikesed pakasehood, vahel jahedad, aegajalt kuumad suved, lühike kevad,» rääkis Kallis.

Pikaajalised kliimamudelid näitavad Kallise sõnul, et äärmiselt tähtis on vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist. Kuid kuna kliimamuutuse protsessid käivad suure hooga ja on väga inertsed, siis on nende takistamine paras vägitükk, mis nõuab maailma elanikelt ohvreid ja kohastumist uute ettearvamatute tingimustega.

Tagasi üles