Mis teadust teevad riikliku teaduspreemia laureaadid?

Elutööpreemia pälvinud folklorist Mall Hiiemäe

FOTO: Sille Annuk / Postimees / Scanpix

Tänasel Vabariigi valitsuse pressikonverentsil avaldati 2018. aasta teaduspreemiate laureaadid.

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest ehk elutööpreemia

Mall Hiiemäe, sündinud 1937 (Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur) – preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.

Mall Hiiemäe on eesti silmapaistvamaid rahvaluuleteadlasi, kes on üle poole sajandi tegelenud pühendunult eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega. Teadlasena on Mall Hiiemäe huvide ring ulatunud eestlaste vaimselt loomingult Eesti looduse ja pärimuskultuuri suhete mõtestamisele. Juba 1960. aastatel uuendas ta oluliselt eesti folkloristikat, selgitades oma teadustöödes, kuidas rahvajutud tekivad ja levivad elavas jutustamistraditsioonis. 1990. aastatel aitasid tema tööd omaks võtta arusaama, et folkloor ei ole hääbuva talurahvakultuuri jäänuk, vaid osa elavast kultuuriprotsessist, mis hõlmab ka linnakeskkonda ja internetimaailma. Püsiva väärtusega suurtööks jääb Mall Hiiemäe kaheksaköiteline «Eesti rahvakalender» (1970-1999; esimese köite autor on Selma Lätt). Tema elutöö on loonud tugeva aluse rahva tänapäevase olemuse mõistmisele.

2000 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk

2007 riiklik teaduspreemia humanitaarteaduste valdkonnas folkloristika alase uurimistöö eest

Agu Laisk (paremal) ja Vello Oja koos fotosünteesi uurimise aparaadiga

FOTO: Sille Annuk / Postimees / Scanpix

Agu Laisk, sündinud 1938 (akadeemik (1994), kuni 25.10.2017 Tartu Ülikooli Tehnoloogia Instituudi taimefüsioloogia vanemteadur emeriitprofessor) – preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.

Akadeemik Agu Laisk on erakordselt väljapaistev taimede süsinikusidumise ja fotosünteesi uurija, kelle teadustööd on läbi aastate saatnud küsimus «Mis määrab fotosünteesi kiiruse». Sellele vastamiseks on Laisa juhtimisel konstrueeritud maailma kõige kiirem fotosünteesi mõõtmissüsteem, koostatud kõige keerulisem fotosünteesimudel ja saadud hulgaliselt fotosünteesiprotsessi valgustavaid teadustulemusi, mille kohta võib öelda «maailmas esimene». Akadeemik Laisk jõudis oma töödega maailma teaduspüramiidi ühte teravaimasse tippu, mille kõrgus jääb kaasaja kolleegidele veel pikaks ajaks kättesaamatuks.

1985 Eesti NSV riiklik teaduspreemia koos kolleegidega

1992 Eesti Teadusete Akadeemia Karl Ernst von Baeri medal

1999 Eesti Vabariigi teaduspreemia (koos Vello Ojaga) keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas

monograafia «Lehe fotosünteesi dünaamika» eest

2001 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk

2007 Eesti Teaduste Akadeemia medal

Preemia väljapaistva avastuse eest

Ahto Buldas, sündinud 1967 (Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor – preemia olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest − teadus- ja arendustöö «E-ühiskonna alustehnoloogiad».

Tänu professor Buldase tööle elame suhteliselt turvalises e-riigis. Ahto Buldase töö ründekindlate e-teenuste ning ajatemplisüsteemide loomisel on pannud aluse Eesti e-riigi tehnoloogiatele ning kahe rahvusvahelistelt eduka Eesti ettevõtte, Cybernetica AS ja Guardtime AS, toodetele ja teenustele. Ajatemplitehnoloogia (ehk plokiahela) vundamendiks on matemaatiline tõestus. See tagab andmete muutumatuse tembeldamise hetkest alates ning teeb võltsimise mõttetult kalliks. Professor Buldase loodud tehnoloogia on nüüdseks sisse ehitatud igasse edukasse infosüsteemi ning paljud selle rakendused alles hakkavad ühiskonda muutma.

2015 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk

Preemia silmapaistva teadustöö eest

Ülle Kotta, sündinud 1948 (Tallinna Tehnikaülikooli Tarkvarateaduse instituudi juhtivteadur) – preemia täppisteaduste alal tööde tsükli «Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias» eest.

Ülle Kotta on lahendanud kaks pikemat aega lahtisena seisnud matemaatilise juhtimisteooria probleemi. Ta on näidanud, et autonoomsete süsteemide käitumise saab taandada ühe sensori ja ühe täiturmehhanismiga süsteemidele. Samuti on ta leidnud kaks laia diskreetaja süsteemide klassi, mida on võimalik dekomponeerida vaadeldavaks ja mittevaadeldavaks alamsüsteemiks. Ülle Kotta on andnud olulistele küsimustele head vastused, mis muudavad teooria sidusamaks ja universaalsemaks. Tal on õnnestunud leida mitmed lihtsalt sõnastatavad seosed näiliselt teineteisest kaugel seisvate mõistete vahel. See on matemaatika selle sõna parimas mõttes.

1996 Eesti Vabariigi teaduspreemia tehnikateaduste valdkonnas töö «Pööramismeetod diskreetsete mittelineaarsete juhtimissüsteemide sünteesiülesannetes» eest

Professor Tanel Tenson

FOTO: Sille Annuk / Postimees / Scanpix

Tanel Tenson (kollektiivi juht), sündinud 1970 (TÜ Tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor);

Vasili Hauryliuk, sündinud 1980 (TÜ Tehnoloogiainstituudi molekulaarse biotehnoloogia vanemteadur);

Arvi Jõers, sündinud 1970 (TÜ Tehnoloogiainstituudi molekulaarse mikrobioloogia vanemteadur);

Niilo Kaldalu, sündinud 1963 (TÜ Tehnoloogiainstituudi vanemteadur);

Karin Kogermann, sündinud 1981 (TÜ farmaatsia instituudi füüsikalise farmaatsia dotsent);

Ülo Maiväli, sündinud 1972 (TÜ Tehnoloogiainstituudi molekulaarse mikrobioloogia vanemteadur);

Marta Putrinš, sündinud 1980 (TÜ Tehnoloogiainstituudi biomeditsiini teadur)

Preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli «Antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismid» eest.

Antibiootikumid on kaasaegse meditsiini üks alustaladest, aga paraku muudab leviv resistentsus nad vähem tõhusaks. Olemasolevate ravimite mõistlikumale kasutamisele ja uute väljatöötamisele aitab oluliselt kaasa antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismide parem mõistmine. Professor Tensoni juhitud uurimisrühm lähenes antibiootikumidele kompleksselt, uurides nii biokeemilisi toimemehhanisme kui ka mõju bakterirakule. Innovaatiline oli kollektiivitöös osa, kus näidati ravimite toimet pärssiva geneetilise materjali ülekannet keskkonna mikroobidelt inimese patogeenidele. Professor Tensoni juhitud rühma töötulemused annavad tõhusa panuse uute antibiootikumide loomiseks.

Professor Jarek Kurnitski

FOTO: Jaanus Lensment / Postimees / Scanpix

Jarek Kurnitski, sündinud 1970 (Tallinna Tehnikaülikooli Ehituse ja arhitektuuri instituudi uurimisrühma juht) – preemia tehnikateaduste alal tööde tsükli «Liginullenergiahoonete süsteemipiirid ja tehnilised lahendused» eest.

Energiatõhusad hooned on maailmas ülioluline teema. Jarek Kurnitskit võib pidada üheks Euroopa juhtivaks teadlaseks hoonete energiatõhususe ja sisekliima valdkonnas. Tema tööd ühendavad ehitusfüüsika, sobiva sisekliima tagamise tehnoloogia ja vajalike tehnosüsteemide lahendused. Loodud süsteemid ja lahendused on esialgu kasutatavad labori- ja reaaltingimustes. Nii saab hõlpsalt optimeerida küttesüsteemi soojusväljastuse ja minimeerida kaod, kombineerida energiavaiade ja soojuspumba töö, proovida juhitavate välisvarjestuste mõju või kasutada soojuspumba efekti koos kaugküttega. Jarek Kurnitski juhtimisel on Eestis toimumas murre energiatõhususe metoodikates ning energiatõhusate hoonete projekteerimisel ja ehitamisel.

Professor Joel Starkopf

FOTO: Kristjan Teedema / Postimees / Scanpix

Joel Starkopf, sündinud 1966 (Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi juhataja, professor) ja Annika Reintam Blaser, sündinud 1971 (Tartu Ülikooli Kliinilise meditsiini instituudi anestesioloogia ja intensiivravi teadur, Luzerni kantoni haigla ülemarst) – preemia arstiteaduste alal teadus- ja arendustöö tsükli «Kõhuõõnesisese rõhu tõus ja seedetrakti puudulikkus intensiivravi haigetel» eest.

Ebamugavustunne kõhus võib olla märk millestki tõsisest. Joel Starkopfi ja Annika Reintam Blaseri uuringute tulemusena on oluliselt täienenud arusaam seedetrakti patofüsioloogiast kriitilises seisundis haigetel. On toodud välja tõenduspõhised definitsioonid toitmise talumatuse kirjeldamiseks intensiivravi haigetel ning testitud nende usaldusväärsust. Nende töö tulemusena on märkimisväärselt muutunud ka vastavasisulinekliiniline praktika kogu maailmas. Professor Starkopfi juhendamisel on loodud tugev, rahvusvaheliselt tunnustatud teadusgrupp.

Professor Ülo Niinemets

FOTO: Margus Ansu / Postimees / Scanpix

Ülo Niinemets, sündinud 1970 (akadeemik (2013), Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor) – preemia geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli «Taimede fotosünteesi kohanemise ja kohastumise mehhanismid: lehestikugradientidest globaalsete mustriteni» eest.

Kõik Maal elavad organismid sõltuvad taimede fotosünteesist, see on elu alustala. Ülo Niinemets küsib, millised taimede struktuursed ja füsioloogilised omadused määravad fotosünteesi kiiruse. Selle kaudu küsib ta, kuidas globaalsed kliimamuutused mõjutavad Maa taimestiku võimekust tagada meile puhas õhk ja piisav toit. Lisaks pakub ta sisendit uue põlvkonna kliimamudelite väljatöötamiseks, mis suudavad prognoosida taimestiku produktsiooni ja biosfääri protsesse, aga ka anda vihjeid, kuidas tõsta taimede saagikust.

2000 Eesti Vabariigi teaduspreemia (koos Olevi Kulliga) geo- ja bioteaduste valdkonnas töö «Fotosünteesi kohanemine lehestikus» eest

2006 Eesti Vabariigi teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas töö «Lenduvate orgaaniliste ühendite emissiooni füsioloogia» eest

2012 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk

Dotsent Rein Drenkhan

FOTO: Jassu Hertsmann/Postimees/Scanpix

Rein Drenkhan, sündinud 1977 (Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsapatoloogia dotsent) – preemia põllumajandusteaduste alal teadustöö «Invasiivsete dendropatogeenide varajane tuvastamine ja levikuanalüüs» eest.

Metsaga seotud teemad kütavad kirgi ning metsa kohta sõna võtmine võib esile kutsuda pahameeletormi. Rein Drenkhanil on julgust astuda sellele miiniväljale ning tõestada, et Baltimaade ja Põhjamaade metsad seisavad silmitsi suureneva metsahaiguste ohuga. Enamgi veel, paljud haigusetekitajad on üles otsitud just meie metsadest ja nendega seotud riskid Põhja-Euroopa kolleegidele selgeks räägitud. Need haigused ohustavad nii okas- kui ka lehtpuid ja võivad tõbiseks teha või tappa seni suhteliselt vastupidavaks peetud puuliike. Rein Drenkhan pakub võimalusi metsa tervise säästmiseks.

Ringa Raudla, sündinud 1979 (Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor) – preemia sotsiaalteaduste alal tööde tsükli «Riigi rahanduse arengud ja väljakutsed kriiside ajal ja nende järgselt Eestis ning Euroopas» eest.

Professor Ringa Raudla teadustöö viimasel neljal aastal on andnud olulise panuse rahvusvahelisse teaduskirjandusse, mis analüüsib riigi rahanduse, kriiside ja avaliku halduse vahelisi seoseid. Tema publikatsioonid antud teemal on väga mitmekesised, kätkedes nii teooria edasiarendusi, juhtumite analüüse, võrdlevad uuringuid kui ka kvantitatiivseid lähenemisi. Ringa Raudla juhitud uurimisrühm on arendanud välja analüütilise raamistiku, mida on võimalik kasutada fiskaalse valitsemise ja fiskaalbürokraatia süstemaatilisemaks uurimiseks, seda eriti kriisi kontekstis.

Professor Martin Ehala

FOTO: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix

Martin Ehala, sündinud 1963 (Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi professor) – preemia humanitaarteaduste alal uurimistöö «Identiteedi märgiteooria välja töötamine Eesti keelekeskkonna uuringute põhjal» eest.

Identiteedi mõiste on lahutamatult seotud inimeseks olemise ja «mina» mõistmisega, eneseteadvuse ja sotsiaalsete suhete olemusega. Identiteet on omaduste hulk, mis teeb inimese unikaalseks. Professor Martin Ehala teadustegevuse olulisimaks tulemuseks on eri teadusharude identiteediuuringute tulemuste põhjal uudse teooria välja töötamine identiteedi kui nähtuse kohta. Autor on teooriat edukalt rakendanud Balti riikide suurimate rahvusrühmade (eestlased, lätlased, leedulased, Eesti, Läti ja Leedu venekeelsed kogukonnad, latgalid ja Leedu poolakad ning marid Vene Föderatsioonis) etnolingvistilise vitaalsuse võrdleval uurimisel. Tema teadustöö on andnud silmapaistva panuse identiteediuuringute teoreetilise kontseptsiooni arendusse ja eesti keele kestlikkuse uuringutesse.

Tagasi üles