Madagaskarit laastavad mutantvähid on tõenäoliselt inimese loodud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Pilt on illustratiivne

FOTO: Fabrizio Bensch / Reuters / Scanpix

Kogemata toimunud uue liigi loomisel tekkis suure kiirusega paljunev marmorvähk (Procambarus virginalis), kes surub Madagaskari vetes kohalikud suguvennad väljasuremise äärele.

Liignime virginalis sai loom unikaalse omaduse järgi paljuneda ilma seksita. Nagu osad lehetäi liigid paljunevad seniste andmete järgi vaid emastest koosnev marmorvähi populatsioon partenogeneesi teel. Järglane on vanema geneetiline koopia.

Esmakordselt tabati selle liigi isendid 1990ndate aastate alguses Saksamaal. Leiud tehti akvaariumites, mitte metsikus looduses. Vähi genoomi uurides avastas Julian Gutenkunsti juhitud teadlaste rühm, et marmorvähk on hübriidliik, mis on tekkinud kahe teise liigi genoomi segunemise teel. Värske vähk kannab endas mitte kromosoomipaare vaid hoopis kolmikuid. Marmorvähi genoom on mitme kandi pealt nõnda eriilmeline, et seda saaks seletada vaid eri liikide geenide segunemisega.

Invasiivse vähiliigi genoom on sarnane ühe Floridas levinud jõevähiga, Procambarus fallax'i omaga. Arvatavasti toimus mõnes akvaariumis järsk temperatuurilangus, mis põhjustas Procambarus fallax'i muna või seemneraku pooldumise. Siis omakorda viljastati pooldunud rakk mõne teise samas akvaariumis peetava vähiliigi poolt ning mingi ime läbi tekkis uus vastupidav ning vitaalne liik. Seejärel levis kiiresti paljunev uus liik veeloomade kogujate hulgas ning jõudis seda kaudu ka metsikusse loodusesse, kus ta kärmesti kanda kinnitas.

Madagaskaril, kus elatustase ei ole teab mis kõrge, on vähid tähtis toiduallikas. Inimesed on kiiresti paljunevat marmorvähki lasknud elama oma riisipõldudele. Täites kohalike liikidega sama ökoloogilist nišši söövad uued vähid oma paindumatumad endeemilised suguvennad lihtsalt välja. Euroopas ja USAs on marmorvähi kasvatamine juba keelustatud. Kuid kas sama saab teha Madagaskaril, kus vähkide valgurikas liha on toidulaual tähtsal kohal?

Uuring ilmus ajakirjas Nature Ecology & Evolution.

Tagasi üles