Täna ajaloos: 12.02: viimane Hiina keiser loobus troonist

Hiina viimane keiser Pu Yi

FOTO: Wikimedia Commons

1912. aastal loobus keisritroonist Xuantongi keiser, kes jäi Hiinas viimaseks.

Keskmise kuningriigi viimase valitseja isiklik nimi oli Pu Yi, kes valitses lapsena Xuantongi keisrina.

Mandžuuriast pärit keiser sunniti troonist loobuma pärast Xinhai revolutsiooni. Sellele järgnes pikk ja vaevaline segaduste aeg Hiinas. Keiser oli troonist loobumise ajal vaid kuue aastane ning kogu asja orkestreerisid tema ema ning Hiina tollane peaminister. Nõnda loodi Hiina vabariik, mis pärast pikka kodusõdade perioodi muutus Hiina rahvavabariigiks.

Üürikeseks ajaks, kõigest kaheteistkümneks päevaks naases ta 1917. aastal troonile ning kolmekümnendate aastate alguses krooniti ta Jaapani keisririigi poolt kontrollitava Mandžukuo riigi valitsejaks

1987. aastal vändati Bernardo Berolucci poolt Hiina viimase keisri elust suurteose «Viimane keiser», nimiosas John Lone.

Vaata filmi treilerit:

12. veebruari sündmused Eestis:

1425 – Rooma kuningas Sigismund läänistas Sopronis Tartu piiskopkonna piiskop Theoderichile.

1457 – Valmiera maapäeval sõlmisid Liivimaa seisused maarahu, mis kestis ligi kümme aastat.

1896 – Bernhard von Rehren immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.

1919 – Ajutine Valitsus otsustas lugeda Vabariigi väljakuulutamise päevaks 24. veebruari.

1925 – Riigikogu võttis vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seaduse. Seaduse kohaselt said Eestis elavad sakslased, venelased, juudid ja rootslased ja muud vähemusrahvused, kelle arv ületas 3000 inimese piiri valida oma kultuuromavalitsuste organid, mis võisid luua emakeelseid koole ja teisi asutusi. Võimalust kasutasid sakslased ja juudid.

1925 – Riigikogu kinnitas heaks Riigikorra kaitse seaduse. See sätestas, et kõik ühingud, mille sihiks on Eesti riigikorra kukutamine, keelustada.

1931 – Riigikogu kinnitas ametisse uue valitsuse, mille eesotsa sai Konstantin Päts.

1934 – Johan Laidoner valiti Viljandi aukodanikuks.

1959 – asutati ENSV Ajakirjanike Liit.

1988 – asutati Eesti Lastefond.

1992 – Alberville'i olümpiamängudel sai kahevõistleja Allar Levandi kuuenda koha.

1993 – loodi Alexander Kofkini Fond, mille põhikapital ulatus 250 000 kroonini.

1994 – Marja poe varing: Tallinnas kukkus kokku Mustamäe teel asuva Marja kaupluse lagi. Varingus sai surma 5 ja vigastada 13 inimest. Hiljem surid mitmed vigastatud ka haiglas.

1996 – Edgar Savisaar algatas kriminaalasja Eesti Ekspressis avaldatud artikli tõttu, milles Savisaart süüdistati allilma rahade kasutamises valimiskampaania jaoks.

1997 – Kristina Šmigun võitis Kanadas Cannmores toimunud juunioride MM-il 5 km klassikassõidus kuldmedali.

1998 – Sillamäe linnapeaks sai Jaak Tamm, kes oli varem olnud Tallinna linnapea.

2000 – Tartus põles ajaloolise kohviku «Werner» hoone.

2002 – Andrus Veerpalu võitis XIX taliolümpiamängududelt 15.km klassikalises tehnikas murdmaasuusatamise distantsil kuldmedali, Jaak Mae pronksmedali.

2006 – Kristina Šmigun võitis XX taliolümpiamängudel 15 km suusavahetusega sõidus kuldmedali.

Ja maailmas:

1429 – Saja-aastane sõda: inglased võitsid Heeringate lahingus Prantsuse vägesid.

1502 – Vasco da Gama asus Lissabonist teisele reisile Indiasse.

1541 – rajati Santiago.

1554 – leedi Jane Grey, kes oli aastal 1553 üheksa päeva Inglise kuninganna, hukati riigireetmise pärast.

1577 – Madalmaade kuberner Don Juan väljastas edikti kodusõja lõpetamiseks.

1719 – Hollandis asutati vanim tänini tegutsev kindlustuskompanii Onderlinge van 1719 u.a.

1733 – esimesed Georgia kolonistid, keda juhtis inglane James Edward Oglethorpe, saabusid Savannah'sse.

1736 – Pärsia kuningaks sai Nadir-šahh.

1816 – põles maha Napoli San Carlo teater.

1818 – Santiagos kuulutati välja Tšiili sõltumatus Hispaaniast.

1851 – Uus-Lõuna-Walesis avastas Edward Hargraves kulda – vallandus Austraalia kullapalavik.

1895 – Jaapani väed vallutasid Weihai Hiinas.

1899 – Hispaania müüs Saksamaale Vaikse ookeani saared Mariaanid, Karoliinid ja Belau.

1934 – kokkupõrkes vasakpoolsete tööliste ja Engelbert Dollfussi fašistliku valitsusega hukkus Austrias ligi tuhat inimest.

1934 – Prantsusmaal algas üldstreik.

1941 – katsetati penitsilliini esimest korda inimese peal

1945 – Peruu kuulutas Jaapanile ja Saksamaale sõja.

1953 – Tel Avivis plahvatas Nõukogude esinduses pomm ning Nõukogude Liit katkestas diplomaatilised suhted Iisraeliga.

1953 – Suurbritannia ja Egiptus jõudsid Sudaani küsimuses kokkuleppele.

1970 – toimus Iisraeli õhurünnak Egiptuse metallikombinaadile, õnnetuses hukkus 70 tsiviilisikut.

1974 – Moskvas arreteeriti dissident ja kirjanik Aleksandr Solženitsõn.

1986 – Ameerika Ühendriigid andsid Jugoslaaviale välja 86-aastase Andrija Artukovići – teda süüdistati Teise maailmasõja ajal toimunud massimõrvades.

1986 – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõlmisid lepingu, mille tagajärjel algasid ettevalmistused tunneli ehitamised La Manche'i väina alla.

1990 – Dušanbe rahutustes hukkus 18 inimest.

1992 – ÜRO peasekretär Boutros Boutros-Ghali alustas läbirääkimisi Somaaliaga, et sõlmida riigi kodusõjas relvarahu.

1994 – Norras Lillehammeris algasid 27. veebruarini toimunud XVII taliolümpiamängud.

1996 – Yāsir ‘Arafāt sai esimeseks Palestiina presidendiks

1999 – Bill Clinton, kelle osalus Lewinsky-skandaalis ohustas presidendikarjääri jätku, mõisteti USA senati poolt õigeks.

Tagasi üles