Uut avastatud keelt oskab vaid 280 inimest

«Jedek ei ole keel, mida räägib tundmatu džunglihõim, nagu võiks arvata, vaid selles külas oli eelnevalt töötanud antropoloogid. Lingvistidena esitasime teistsuguseid küsimusi ja märkasime seda, mis neil kahe silma vahele jäi,» rääkis Lundi ülikooli lingvistika professor Niclas Burenhult. Uus keel, mida räägib 280 inimest Malaisias põhja piirkonnas, kuulub austroaasia keelte hulka.

Uus keel avastati kogudes materjali samas piirkonnas levinud jahai keele kohta. «Me saime aru, et suur osa külast kõneles teist keelt. Nad kasutasid sõnu, foneeme ja grammatilisi konstruktsioone, mida jahai keeles ei ole,» rääkis Burenhult. Ta lisas, et mõned sõnad olid suguluses nende keeltega, mida räägitakse kaugel eemal mujal Malaisias.

Jedekit rääkiv kogukond on teadlaste sõnul sooliselt märksa võrdsem kui lääne ühiskond, seal peaaegu ei esine inimestevahelist vägivalda, lapsi julgustatakse teadlikult mitte konkureerima, seal ei eksisteeri seadusi ega kohut. Pole välja kujunenud eri ameteid, kõigil on olemas küttide kogukonnas vajalikud oskused. See eluviis kajastub ka keeles, näiteks puudub jedekis sõnavara ametite või kohtu kohta. Samuti puuduvad seal omandisuhet kajastavad verbid, nagu ostma, müüma või varastama, küll on rikkalik sõnavara vahetamise ja jagamise kohta.

Austroaasia keeled on keelkond, millesse kuulub 160 keelt, mida kõneleb kokku umbes 100 miljonit inimest Kagu-Aasias ja India kirdeosas. Neist on riigikeeled ainult vietnami keel Vietnamis ja khmeeri keel Kambodžas.

Maailmas on umbes 6000 keelt ja 80 protsenti inimestest kõneleb suuremaid keeli. Viiendik inimestest räägib ühte 3600 väiksemast keelest. Teadlased usuvad, et pool maailmas praegu kõneldavatest keeltest sureb saja aasta jooksul välja.