Inimene õppis joonistama nälja tõttu

Hobuseid kujutav koopamaaling Lõuna-Prantsusmaal

FOTO: AP/SCANPIX

Kuigi meie suguvennad neandertaallased elasid keerukates sotsiaalsetes struktuurides ja nende materiaalne kultuur oli märkimisväärne, ei tegutsenud nad kunagi joonistamisega.

Homo sapiens oli seevastu koopamaalingutes kibe käpp. Uus uurimus esitab teooria, et joonistamine oli viskeodade kasutuselevõtu otsene tagajärg.

Neandertaallased jahtisid peamiselt Euraasias tiheda levikuga ning tasaseid loomi ning selleks kasutatud odasid ei visatud vaid löögiriista hoiti käes. Aafrika savannis välja arenenud tänapäeva inimene seevastu pidi kõhu täis saama ajades taga kiiret ja pelgliku saaki ning selleks arendati välja uus relvatehnoloogia, viskeoda.

Visatava oda täpseks ja tõhusaks kasutamiseks peab kütt suutma selle lennuteekonda realistlikult ette kujutada. Selleks pidid meie esiemade ajud arenema võimsateks visuaalseteks protsessoriteks, mis lubasid omavahel ühendada käe liigutused ning kolmemõõtmelise ettekujutuse. Vanad Homo sapiens'i säilmed sisaldavad märke suurenevast kiirusagarast, mis vastutab tänaseni meie ajudes ruumilise taju eest.

Teooria autor Richard Coss usub, et Aafrika loomastikul oli tunduvalt rohkem aega inimestega ning meie eellaste jahiviisidega kohaneda. Sellel annab kinnitust tänapäeva savanniloomade käitumine, kes oskavad vältida enamvähem täpselt mitukümmend tuhat aastat kasutusel olnud vibude laskeulatust. Euroopas ja Aasias, kus neandertaali inimene jahtis veiseid, põtru ja teisi metsaelajaid polnud loomad nõnda tõhusa kütiga harjunud ning seega polnud vaja leiutada paremat relvastust. Üheskoos viskeoskusega tõi kiirusagara areng kaasa visuaalse fantaasia maailma.

Kõhu täitmise kõrvalt tekkis koos kiirusagara arenemisega kunst. Kuna mingi objekti kujutamine tasapinnal nõuab üpris keerukaid liigutusi mis on kooskõlas kunstniku ettekujutusega, siis ilma keeruliste operatsioonide jaoks arenenud kiirusagarata pliiatsit kätte ei haara. Cossi meelest on meie visuaalse kultuuri esimesed teosed keeruka jahipidamise tulemus.

Kunsti loomiseks vajalik lüli fantaasia ja käe liigutamise vahel pärineb otseselt vajadusest süüa. See õnnelik kokkusattumus seadis tänapäeva inimese kultuuri ja ühiskonna uuele suunale, mis kestab läbi visuaalse kommunikatsiooni arengu tänapäevani. Kaunis raske oleks meie maailma ilma ette kujutada ilma kunsti ja kirjata, mis arenes välja visuaalsete kujutiste abstraheerimise läbi.

Tagasi üles