TÄNA AJALOOS ⟩ Toimus Liivi sõja Ruunavere lahing
13. veebruar 2024, 06:00
/nginx/o/2018/02/12/7572505t1ha1fc.jpg)
Liivi sõjas, aastal 1567, toimus Ruunavere veski kandis Harjumaal lahing rootslaste ja poolakate vägede vahel.
Rahvasuus levinud jutt, et koht sai oma nime just selle verise lahingu järgi on ilmselt apokrüüfiline. Nimelt olevat lahingus valatud nõnda palju verd, et see olevat ulatunud ruuna põlveni. Kuid nimi on ilmselt tunduvalt vanem ning selles sisaldus «-vere» on sama päritolu kui muudes Eestimaa kohtades ning on lühenenud vorm sõnast «veere».
Ruunavere lahingu ajal oli maas paks lumi ning Poola väed, kelle hulka kuulus ka saksa sugu sõjamehi. Poolakad olid Balthasar Russow kroonika järgi eelnevalt Lemsalu all lüüa saanud ning neid kannustas kättemaksuiha. Nende suur vägi sõjaülem Nicolaus Tolwensky juhtimisel ajas rootslasi taga ning rootslaste ratsavägi sai pagema. Kuid jalaväelased, rootslaste tingsõdurid, ei suutnud paksus lume sennast päästa ning pidid poolakatega rammu katsuma.
Poolakad kandsid küll ise kah kaotusi aga suutsid rootslasi lüüa. Paljud sõdurid tapeti ning võeti vangi, poolakad suutsid ka osad pagenud rootsi ratsaväelased, kes kuulusid enamuses rüütelkonda, vangi võtta või maha lüüa. Russowi kroonika järgi suri 2000 rootsi poolel sõdinud inimest.
Pärast lahingut olevat poolakad Lääne- ja Harjumaad põhjalikult rüüstanud ning Russowi sõnul suurt kahju teinud. Russow kirjutab: «Tallinna ja Pärnu vahel ei olnud kuulda kuke kiremist ega koera haugatust.»
13. veebruari sündmused Eestis:
1809 – Tallinna saksa teater alustas tegevust.
1919 – Eesti Vabadussõda: Rahvavägi alustas lõunarindel uusi pealetunge, et tõrjuda venelane Eesti piiridest kaugemale. Eestimaale jõudis Rootsi vabatahtlike väegrupp, kuhu kuulus 178 meest, ning kelle juhiks oli major Carl Axel Mothander.
1920 – Asutav Kogu ratifitseeris Tartu rahulepingu.
1920 – Vabariigi Valitsus nimetas Henrik Koppeli Tartu Ülikooli rektoriks.
1922 – Varssavis sai alguse 17. veebruarini kestnud Soome, Eesti, Läti ja Poola välisministrite konverents. Sõlmitud lepingud pidid aluse panema Balti liidule, kuid Soome vastuseisu tõttu see ei realiseerunud.
1928 – Sankt Moritzi taliolümpiamängud: sel päeval võistlesid kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Kahe mehe parim koht oli 15.
1931 – Eesti Spordileht avaldas 1930. aasta parimate sportlaste nimekirja, mis koostati rahvahääletuse tulemusena. Aasta sportlaseks valiti kergejõustiklane Elmar Rähn 856 häälega.
1940 – Raasiku vallavanem Jaan Lagle ja Paldiski abilinnavanem Johannes Maide andsid ametivande.
1940 – Sõjaväe Kõrgem Kohus mõistis Nõukogude Liidu spiooni Aleksei Brovkini kaheks kuuks vanglasse; see oli teadaolevalt viimane Eestis toimunud Nõukogude Liidu spioonide protsess.
1959 – asutati Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Ühing.
1966 – ENSV Riiklik Noorsooteater andis esimese etenduse.
1992 – sõlmiti Eesti-Soome vabakaubanduse kokkulepe.
1994 – NATO Põhja-Euroopa töörühma delegatsioon saabus Eestisse.
1996 – Riigikogu eestvõttel moodustati erikomisjon rublamüügi asjaolude väljaselgitamiseks.
1996 – Eesti Filmiajakirjanike Ühing valis aasta parimaks filmiks Priit Pärna ja Janno Põldma joonisfilmi «1895».
1999 – Tallinna ööklubis Hollywood toimus rootslaste algatusel suur kaklus.
2003 – asutati Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus
2007 – Tallinna Ülikooli uueks rektoriks sai Rein Raud, kelle ametiaeg algas 15. mail.
Ja maailmas:
1542 – Inglismaa kuningas Henry VIII käskis hukata kuninganna Catherine Howardi, keda süüdistati abielurikkumises.
1633 – Galileo Galilei vahistati Roomas katoliku inkvisitsiooni poolt.
1668 – Hispaania tunnustas Lissaboni lepinguga Portugali iseseisvust.
1689 – Oranje Willem ja tema abikaasa Mary II said Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa valitsejaiks.
1692 – Glencoe veresaun: Inglise väed tapsid Glencoe all hulgaliselt šoti mägilasi, kes ei vandunud kuningas William III-le truudust.
1741 – ilmumist alustas esimene Ameerika Ühendriikide ajakiri The American Magazine, or a Monthly View of the Political State of the British Colonies.
1858 – kapten John Speke ja Sir Richard Burton avastasid esimeste eurooplastena Aafrikas asuva Tanganjika järve.
1861 – Napoli kuningas Francesco II alistus Gaeta lähedal Giuseppe Garibaldi juhitud vägedele.
1895 – vennad Lumiere'id patenteerisid filmiprojektori.
1945 – Teine maailmasõda: liitlasväed vallutasid Budapesti.
1945 – Teine maailmasõda: algas Dresdeni pommitamine.
1960 – Prantsusmaa pani Alžeerias Sahara kõrbes toime oma esimese aatomipommi plahvatuse.
1968 – USA viis 10 000 sõdurit Vietnami, kus lahingud olid ägenenud.
1974 – dissident ja kirjanik Aleksander Solženitsõn saadeti välja Nõukogude Liidust ning temalt võeti ära riigi kodakondsus.
1980 – Lake Placid'is algasid 24. veebruarini toimunud XIII taliolümpiamängud.
1988 – Calgarys algasid 28. veebruarini kestnud XV taliolümpiamängud.
1989 – Nõukogude-Afganistani sõda: Nõukogude Liidu väed lahkusid Afganistani pealinnast Kabulist.
1990 – Suurbritannia, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Ida- ning Lääne-Saksamaa leppisid kokku järgnevad läbirääkimised Saksamaa taasühendamise kohta.
1991 – Ameerika Ühendriikide lennukid purustasid Bagdadis asunud punkri, mida esialgu peeti sõjaliseks objektiks. Hiljem selgus, et tegu oli tsiviilelaniku elamuga, hukkus eri allikate väitel 50–500 inimest.
1992 – Ford Motor Co. teavitas oma suurimast – 2,3 miljardi USA dollari suurusest kahjumist.
1993 – Angola valitsusväed ründasid UNITA sisside valduses olevat mägismaad, mille eesmärgiks oli avada ühendustee Huambo linnaga.
1994 – Somaalia sissid röövisid kaht Itaalia humanitaartöötajat ning mõrvasid ÜRO rahuvalvaja.
1995 – Peruu valitsus deklareeris, et riigi relvajõud olid vallutanud viimase Peruu territooriumil asuva Ecuadori sõjaväebaasi – kuulutati välja ühepoolne vaherahu.
1997 – USA Dow Jonesi indeks tõusis esmakordselt üle 7000 punkti.
1998 – Aafrika rahukaitseväed, mida juhtis Nigeeria, alustasid Sierra Leone sõjaväelise valitsuse kukutamist, hõivates pealinna Freetowni parlamendihoone.