Täna ajaloos 14.02: õhku haihtusid neliteist salapärast päeva

Vene õigeusk jälgib tänaseni vana, Juliuse kalendrit. 19. jaanuaril tähistatakse vette kastmise rituaaliga Jeesuse ristimist

FOTO: Vladimir Smirnov/TASS/Scanpix

1918. aastal vahetas Vene riik, mille koosseisu Eesti veel viimaseid päevi kuulus, kalendrit.

Venemaal ja Eestis kehtis selle aastani Julius Ceasari asutatud kalender mida tuntakse tema järgi Juliuse kalendrina. Kuigi ülejäänud Euroopas oli uus, Gregoriuse kalender, kasutusel juba mitusada aastat ei liikunud Venemaa koos oma provintsidega uuele ajaarvamisele üle enne Oktoobrirevolutsiooni. Uue kalendri järgi toimus mainitud ajalooline sündmus küll novembris, sest kahe kalendri arvstuste vahel oli 14 päeva.

Seega 1918. aasta 31. jaanuarile järgnes kohe 14. veebruar ning kaks nädalat «kadusid» kahe aja vahelisse kummalisse auku.

14. veebruari sündmused Eestis:

1911 – avati Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi 2-kuulised põllutöökursused.

1928 – Sankt Moritzi taliolümpiamängud: sel päeval võistlesid taas (võistlesid ka 13. veebruaril) kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Kahe mehe parim koht oli 19.

1932 – Tallinna Kalevi väljakul toimus esimene avalik Eesti pinnal peetud jäähokivõistlus, kus vastamisi olid kaks Kalevi meeskonda.

1933 – Riigikogus otsustati, et enne vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse muutmise eelnõu rahvahääletust, pannakse rahvahääletusele parlamendikomisjoni koostatud põhiseaduse eelnõu.

1940 – Lätis Siguldas lõppes esimene Eesti-Läti maavõistlus suusaaladel, mille lätlased võitsid 43,5:29,5.

1944 – Teine maailmasõda Eestis. Balti laevastiku dessant, mis pidi Narvat kaitsvad sakslased ümber piirama, maabus Merikülas. Teel Auveresse sattusid dessantväed sakslaste suurtükiväe tule alla ning dessant hävitati.

1944 – Teine maailmasõda Eestis. Punaarmee ületas Lämmijärve Mehikoorma-Meerapalu rajoonis ning ohustas Tartut. Major Harald Riipalu pataljon 20. Eesti diviisist saadeti olukorda Peipsi ääres normaliseeruma.

1988 – Harju rajoonis Paunkülas ründas marutaudis hunt ühes majapidamises koera ja seejärel koerale appi läinud perenaist. Perenaise pojal õnnetus kirvega kiskja rünnak tõrjuda ja teda raskelt haavata. Kohale saabus kohaliku jahisektsiooni esimees, kes metslooma maha laskis.

1991 – Eesti Komitee tunnistas Eesti-Vene lepingu, mis sõlmiti 12. jaanuaril, õigustühiseks.

1992 – Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee kiitis heaks põhiseaduse eelnõu.

1994 – Rootsi migratsiooniamet ei rahuldanud Läänemaa Vabatahtliku Jäägrikompanii endise ülema Jaak Mosina asüülitaotlust.

Ja maailmas:

1009 – Quedlinburgi kloostri annaalides mainiti esimest korda Leedut.

1076 – paavst Gregorius VII avas kirikukogu, kus pandi kirikuvande alla keiser Heinrich IV.

1663 – Prantsusmaa kuulutas Kanada oma provintsiks.

1779 – Hawaii saare pärismaalased tapsid James Cooki.

1804 – Karaðorðe juhtimisel puhkes Esimene Serbia ülestõus türklaste vastu.

1836 – Peterburi Lehmanni tsirkuse tulekahjus hukkus 800 inimest.

1859 – Oregonist sai Ameerika Ühendriikide 33. osariik.

1876 – Alexander Graham Bell registreeris Ameerika Ühendriikides taotluse telefoni patendiks.

1912 – Arizonast sai Ameerika Ühendriikide 48. osariik

1919 – algas Poola ja Nõukogude Venemaa vaheline sõda.

1929 – Chicagos tapeti seitse Bugs Morani gängi liiget. Väidetavalt organiseeris selle valentinipäeva veretöö Al Capone.

1945 – Teine maailmasõda: USA lennuvägi pommitas Prahat. Hukkus 701 tsiviilisikut, vigastada sai 1184. 11 000 inimest kaotas eluaseme.

1945 – Teine maailmasõda: Tšiili kuulutas Jaapanile ja Saksamaale sõja.

1950 – Moskvas sõlmiti Nõukogude Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahel sõpruse, liidu ja vastastikuse abistamise leping.

1952 – Oslos avati 1952. aasta taliolümpiamängud.

1994 – Venemaal hukati üle 50 inimese tapnud Andrei Tšikatilo («Rostovi Rappija»).

Loe ka neid

Tagasi üles