Uuring: rikkad inimesed polegi õnnelikud

Raha panevat rattad käima - see paistab paika pidavad ka Eesti idufirmade puhul.

FOTO: Sven Hoffmann/Caro/Scanpix

«Raha ei tee õnnelikuks,» on suhteliselt levinud maksiim. On sellel tõsi taga? Sellele on ju ka olemas irvhambalaik vastus, et parem olla õnnetu villas kui uberikus.

Ajakirjas Nature Human Behaviour ilmunud uuringus lükatakse ümber mõlemad väited. Tuleb välja, et raha võib küll õnne taset tõsta aga vaid teatud piirini. Sellest kindlast sissetuleku määrast minevat õnnetunne hoopis allamäge.

Psühholoogid kasutasid Gallupi maailmaküsitluse andmeid: 1,7 miljonit inimest 164 riigist. Uuriti igaühe individuaalset aastast sissetulekut ja paluti hinnata oma emotsionaalset rahulolu kahes kategoorias. Esimene neist kirjeldas üldist emotsionaalset heaolu ning teine rahulolu oma elu ja elatustasemega.

Keskmine üleilmne sissetuleku määr, mis näikse koos käivat emotsionaalse heaolu ja rahulolu oma eluga on 76 800 eurot aasta. Statistikaameti järgi oli Eesti keskmine kuupalk 2017 aasta III kvartalis 1201 eurot. Mis teeb aastapalgaks 14 400 eurot. Tundub kaunis väike, võrreldes üleilmse õnne kriteeriumiga.

Vaid emotsionaalse heaolu määraks hindasid teadlased 48 500 ja 60 000 euro vahele jäävat aastateenistust. See number viitab jällegi üleilmsele keskmisele. Mitmete riikide tulemused pidid olema nendest numbritest kõrgemad ja mitmete omad madalamal.

Huvitav on, et kuigi üldise emotsionaalse heaolu tase oluliselt ei tõusnud või langenud pärast antud summade tõusu. Aga kindlat langustrendi näitas eluga rahulolu, kui küsitletavad inimesed teenisid üle eelpool mainitud summa.

Üleilmseid keskmisi arvutades võeti arvesse ka erinevates riikides valitsevat ostujõudlust. Euro ühes riigis ei ole täpselt samaväärne euroga mõnes teises, kus selle eest saab näiteks tunduvalt rohkem toidukraami osta.

Tagasi üles