Kuidas tähistati vastlaid keskaegses Tallinnas?

Karneval 1561 ja 1600 aasta vahel Nürnbergis. Pilt käsikirjast Nürnbergi muuseumis

FOTO: Wikimedia Commons, Nürnbergi Muuseum

Tallinna Linnaarhiivi peaspetsialist Kalmer Mäeorg kirjutab Linnaarhiivi blogis vastlate tähistamisest keskaegses Tallinnas.

Hiliskeskajal ja varauusajal oli vastlapäev kõikjal Euroopas suur pidu ja karneval (sõna «karneval» tähendas algselt «lihast loobumist» ladina keeles carnisprivium, itaalia keeles carnevale) Tallinnas tähistasid vastlaid kõige suurejoonelisemalt kaupmehed – pidustusi korraldasid Tallinna Suurgild (kaupmeeste ühendus) ja Mustpeade vennaskond (vallaliste kaupmeeste ühendus). Need pidustused – niinimetatud vastlajoodud – kestsid 14–15 päeva. Lõppesid vastlateisipäevaga, mis tänapäeval on tuntud lihtsalt vastlapäevana.

Rae pidusöökide üksikasjalikke arveid on säilinud alles alates 15. sajandist, varaseimad neist aastaist 1404–1405. Peoarved on jootude korraldajate ehk šafferite poolt kirja pandud lahtistele lehtedele, linna arveraamatuisse kanti enamasti vaid jootude kogusumma. Arvetes kajastuvad söögid ja joogid on iseloomulikud linna koorekihile, peegeldades raehärrade kõrget sotsiaalset staatust ja nende jõukust.

Eriti iseloomulikud on suured kulutused imporditud luksuskaupadele, nagu mitmesugused vürtsid, suhkur (mida keskajal loeti samuti vürtside hulka kuuluvaks) ja lõunamaised puuviljad. Suurgildiga võrreldes oli rae pidusöökidel ka tunduvalt suurem valik värsket, kuivatatud ja suitsutatud liha ja kala, samuti eri sorti leibu-saiu.

Siiski ei kajastu neis arvetes kõik peo käigus tarbitu, näiteks veini üle peeti eraldi arvestust. Eri aegadest pärit arvete põhjal on võimalik jälgida söögikultuuris aset leidnud muutusi.16. sajandi keskpaigaks on vürtside ja teiste maitseainete ning liha- ja pagaritoodete valik muutunud veelgi mitmekesisemaks. Sagedamini kohtab ka metsloomaliha, mis varem oli kuulunud üksnes aadlike pidulauale.

Lisaks söökidele-jookidele ning nende hindadele ja kogustele nähtub arvetest seegi, millistel päevadel ligi kaks nädalat kestvate jõulu- ja vastlajootude ajal bankette peeti ning milliseid külalisi raad oma pidudel võõrustas (eelkõige komtuuri, aga ka piiskoppi või mõne teise linna raehärrat). Reformatsioonijärgsel ajal ilmuvad arvetesse tasud koolmeistrile ja koolipoistele, kes astusid rae jootudel üles mõne näidendiga, esitasid värsse või pidasid dispuuti.

Tallinna Rae arved

FOTO: Tallinna linnaarhiiv

Rae arvete tõlge

Auväärsed ja austatud, arukad, armsad härrad. See alljärgnev on, kui palju läksid maksma [15]46. aasta vastlajoodud:

Esiteks, majja saadetud ja seal ära joodud 23 vaati õlut, neist 21 vaati, seni kuni teisiti ei saa olema – 6 veeringut tükist, 2 vaati – 5 veeringut tükist, iga vaadi sissekandmise eest 1 killing, kokku – 34 marka 21 killingit.

Veel 12 korvitäie peekrite eest, 30 killingit korvist, teeb – 10 marka.

Veel antud Jacop Eckberdile suhkru, kaneeli, kubeebpipra, nelgi, muskaatpähkli, muskaatõite, paradiisiterade, safrani [ja] pipra eest, mis tulid küpsetamiseks ja kompvekkideks, tema siia lisatud sedeli kohaselt – 62 marka 8 killingit 2 penni.

Veel Hans Smitile 2½ naela ingveri eest – 5 marka 9 killingit.

Veel apteekrile nende vürtside küpsetamise ja võõbaga katmise eest – 4 marka.

81 Puding (mos) tehti eelnimetatud koostisosadest: riisist, rosinatest, kaneelist ja magusast veinist.

Veel antud 2 külimitu sarapuupähklite eest – 2½ marka.

Veel 1 vaali heeringate eest – 2 marka.

Veel 1 leisika kuivatatud tursa eest – 3½ marka.

Veel 1 leisika [ja] 7 marknaela või eest – 2 marka 16 killingit.

Veel 3 singi eest – 3 marka 9 killingit.

Veel 2 Riiast saadetud metskitse eest, maksid – 14 marka.

Veel üheteistkümne ja 1 rea lõhede eest, 2 nööritäie lestade eest – 5 marka.

Veel 2 oina eest – 6 marka.

Veel 6 latika ja 1 haugi eest Tartust – 3½ marka.

Veel äädika eest ulukiprae juurde, mädarõika, sibulate ja petersellijuurte eest – 2 marka 12 killingit.

Veel 6 kuivatatud keele ja 5 suitsuvorsti eest – 1 mark 6 killingit.

Veel kookide eest vastlaesmaspäeval – 2 marka.

Veel 1 värske haugi ja ühe värske jänese eest – 24 killingit.

Veel majavalvurile tagasi makstud, mis ta oma üle antud sedeli kohaselt oli kulutanud kringlile, saiale, biskviidile, 3 toobile veinile, 3 toobile romeniile [Lõuna-Euroopast pärit peenemat ja kallimat sorti vein], 12 toobile õllele, riimijapoistele [koolipoisid, kes esinesid raehärrade peol luuletuste ja näitemängudega], 1 külimitule peenele soolale, 1 külimitule jämedale soolale, 1 vakale jahule almuseleiva jaoks, kokku – 12 marka 2 killingit.

Veel koolmeistrile ja tema riimijapoistele – 10 marka 9 killingit.

Veel pillimeestele – 3 marka 27 killingit.

Veel paberi eest, millega saadeti järelejäänud vürtsid, ja kokapoistele määratud raha – 16 killingit.

Kogusumma, mis need joodud maksma läksid – 189 marka 33 killingit 2 penni; sellest võtsime ülal kirja pandud ingverist 1 naela võrra abiks, selle võttis apteeker oma töötasuks – 11 veeringut.

Ja jääb, et jootude kogumaksumuseks oli – 187 marka 6 killingit 2 penni.

Üle antud 25. novembril ülal[kirjutatud] aastal.

Hans Kamfferbeke

Hans Smedeman

Mustpeade vendade raamat 1500–1576

FOTO: Tallinna linnaarhiiv

Ülesanded ja ametid mustpeade vastlajootudel 1522 aastal

Kaks nädalat pidustusi tähendas korraldajatele korralikku koormust. Alljärgnevalt on üles loetud erinevad ametimehed keda läks tarvis, et Tallinna mustpead saaksid kombe- ja seisusekohaselt peetud oma vastlajoodud. 1522. aasta vastlajootudel osales 125 meest, kellest 52 täitsid erinevaid ülesandeid.

Tõlge Mustpeade vendade raamatust

Kui aastaarvuks kirjutati viisteistsada ja kakskümmend kaks, olid need järgnevalt kirja pandud [vennad] kõik ametis. See sündis vastlajootudel, lasku Jumal oma armul kõigile meie vendadele osaks saada.

Samuti, kaks trummilööjat läbi linna [mõeldud on läbi linna toimuvat rongkäiku, mille jooksul tavaliselt ka tantsiti] – Karssten Wettegroue ja Peter Ssnell.

Samuti, kaks trummilööjat raekojas – Jochghym Wylmann, Hynryck Appellbeckke.

Samuti, ees- ja tagatantsijad raekojas – Euert van Rentelen, Dydryck Munsstermann, Hans Wytte, Peter Emssehou.

Samuti, neli tõrvikutantsijat – Hynryck Vresselle, Hans Mueter, Dydryckk Ladthussen, Andrewes Warneken.

Samuti, kaks kutsujat [mõeldud on naiste ja neididude peolekutsujaid] Püha Olavi kihelkonnas – Kordt Tooer Telltt, Hans Vrylynck.

Samuti, [kaks kutsujat] Püha Nikolause kihelkonnas – Hynryck Klenow, Hans Dreekopp.

Samuti, naiste ja neidudega tantsijad – Clawes Ffyyndt, Wylm Holtappell.

Samuti, kaks naiste joogikallajat – Mouryss Sschomaker, Lambert Vysscher.

Samuti, kaks neidude joogikallajat – Hans Roedtgerdt, Jurjen Veldt.

Samuti, kaks uksevahti – kaaluja Hans Knyper, Jurjen Plaenmann.

Samuti, kaks kannude vahti – Hans Rodde, Jacop Wyytte.

Samuti, kaks trummilööjat – Hans Holdthussen, Ludtke Lueberdes.

Samuti, tagatantsijad raekojas – Crysstoffer van Arppen, Euert Rodttert, Hans Barke, Harmen Ssmydt.

Samuti, [tantsijad] teises tantsus – Klyngenborch Karkrynnck, Berndt Lenssynck, Dydryck van Ressen, Steffen Steuens.

Samuti, kaks papagoišafferit [kevadel toimuva linnulaskmispeo korraldajad] – Steffen Steuens, Berndt Lensse.

Samuti, neli puukandjat – Karssten Holm, Hans Wysstvelynck, Hynryck Greue, Harmen Tryppenmaker.

Samuti, kaks, kes lipu sisse toovad – Hans van Koellen, Luetke Hesse.

Samuti, kaks trummilööjat – Gerdt Molner, Reynolt Reymers.

Samuti, kaks kannude kandjat – Hans Ossenbrugge, Hynryck Inttemann.

Samuti, kaks küünalde kandjat – Dydryck van Sschotten, Berndt Wynckkelmann.

Samuti, kaks kirjutajat – Hynryck Huelsshorsst, Jassper Resse

Tagasi üles