Täna ajaloos 15.02: viimane maailmaraha läks üle kümnendsüsteemile

Briti naelsterlingid.

FOTO: DANIEL SORABJI / AFP / Scanpix

1971 - Suurbritannia naelsterling läks üle kümnendsüsteemile: varem oli 1 nael 20 šillingit ja 1 šilling 12 penni, peale seda 1 nael 100 penni.

Lisaks raamatupidamislikele keerukustele muutis vana süsteem ka rahasummade kirjapilti. Näiteks summa 3 naela, 10 šillingit ja 8 penni märgiti nii: £ 3/10/8 d. Lihtsalt 5/- tähendas samas niisama viit šillingit.

Sedalaadi mitte-kümnendsüsteemil põhinevad valuutad ei ole maailma ajaloos sugugi erandlikud, pigem on ajaloos märkimisväärsed olnud just kümnendsüsteemil põhinevad rahad. Üheks põhjuseks peetakse näiteks tõsiasja, et oli vanades rahasüsteemides peamiseks, väärtuslikumaks ühikuks kuldmünt, väiksemaks aga näiteks hõbemünt. Kuna selliste ühikute väärtused sõltusid aga konkreetsete metallide kättesaadavusest ja hinnast, võis näiteks uute maardlate või ressursside kasutuselevõtt muuta seda, mitme hõbemündi ühe kuldmündi vastu vahetada sai.

Esimene kümnendsüsteemi üle viidud rahaühik oli vene rubla, mille väärtuse kopikate suhtes (1 rubla = 100 kopikat) pani Peeter Esimene paika juba 1701. aastal. Viimase maailmarahana läks kümnendsüsteemile üle briti naelsterling.

Tänapäeval on maailmas alles veel vaid kaks riiki, mille raha ei ole korraldatud kümnendsüsteemi põhiselt ning need on Mauritaania, kus üks ouguiya on väärt viis hums’i ja Madagaskar, kus üks ariary võrdub viie iraimbilanja’ga.

15. veebruari sündmused Eestis:

1792 – Eestimaa kubermangus hukkus tuisu ja kõva pakase tõttu 22 inimest.

1804 – keiser Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse.

1923 – Helsingis oli Eesti jääpallimeeskonna esimene maavõistlus, kus võideti Saksamaad 10:0.

1928 – sündis kirjanik Eno Raud

1929 – Riigikogu liige Märt Martinson kõneles järjest 11 tundi.

1931 – asutati Lahinguvendade Klubi ja selle presidendiks valiti Johan Pitka.

1931 – Eesti jääpallimeeskond kaotas Viiburis Soomele suurelt: 0:10

1934 – Nõukogude Liidu täievoliline esindaja Aleksei Ustinov esitas oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.

1940 – Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises. Esimest korda võitis Harald Peterson.

1940 – sündis kirjanik ja psühhiaater Vaino Vahing

1940 – Eesti Talispordi Liit sai Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) liikmeks.

1945 – Tallinnas toimusid Juhan Sütiste matused.

1946 – lastele alates 7. eluaastast kuni seitsmeklassilise kooli lõpetamiseni või 16-aastaseks saamiseni kehtestati koolikohustus.

1962 – sündis näitleja ja lavastaja Elmo Nüganen

1985 – avati Viljandi Rajooni Keskhaigla.

Ja maailmas:

399 eKr – Vana-Kreeka filosoof Sokrates mõisteti surma.

590 – Khosrau II krooniti Pärsia kuningaks.

1564 – sündis astronoomia suurkuju Galileo Galilei

1589 – Mayenne'i hertsog sisenes oma vägedega Pariisi ning Katoliku Liiga kuulutas ta kuninglikuks kindralleitnandiks.

1637 – Ferdinand III sai Püha Rooma riigi valitsejaks.

1677 – Inglise kuningas Charles II moodustas Hollandiga liidu Prantsusmaa vastu.

1763 – Seitsmeaastane sõda: Preisimaa ja Venemaa sõlmisid Hubertusbergi rahulepingu.

1794 – Rahvuskonvent võttis Prantsusmaa merelipuna kasutusele trikoloori, mis 1812. aastal kuulutati riigilipuks.

1798 – prantslased vallutasid Rooma ning kuulutasid välja Rooma Vabariigi, paavst Pius II ei tunnistanud alla jäämist ning läks Valenciasse.

1806 – sõlmiti Prantsuse-Preisi lepe Suurbritannia vastu, selle tagajärjel sulges Preisimaa oma sadamad Briti laevadele.

1894 – Saksamaa ja Prantsusmaa jõudsid kokkuleppele Prantsuse Kongo ja Kameruni vaheliste piiride osas.

1898 – Hispaania-Ameerika sõda: Havanna sadamas õhiti USA ristleja USS Maine, hukkus 260 mereväelast.

1942 – Teine maailmasõda: Jaapan okupeeris Singapuri.

1944 – umbes tuhat Briti lennukit pommitasid Berliini.

1945 – Uruguay kuulutas sõja Saksamaale ja Jaapanile.

1947 – Nõukogude Liidus keelati Nõukogude kodanike abiellumine välismaalastega.

1954 – sündis USA satiirik, «Simpsonite» looja Matt Groening

1965 – Kanada võttis kasutusele vahtralehelipu.

1965 – suri USA džässmuusik Nat King Cole

1970 – Iisraelis avati naftajuhe, ühendades Eliati Ashkeloniga.

1971 - Suurbritannia naelsterling läks üle kümnendsüsteemile: varem oli 1 nael 20 šillingit ja 1 šilling 12 penni, peale seda 1 nael 100 penni.

1973 – USA ja Kuuba kirjutasid alla leppele, millega nõuti laeva- ja lennukikaaperdajate väljaandmist.

1974 – Aleksander Ilves valiti Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis esimeheks.

1988 – Austria president Kurt Waldheim, kellele heideti ette natslikku minevikku, ei astunud ametikohalt tagasi. Ta jäi Austria presidendiks 1992. aastani.

1989 – Nõukogude-Afganistani sõda: Afganistanist lahkus pärast 10 aastat kestnud okupatsiooni viimane Nõukogude Liidu sõdur.

1990 – Suurbritannia ja Argentina taastasid diplomaatilised suhted, mis olid katkenud aastal 1982 seoses Falklandi sõjaga.

1991 – Iraak teatas, et viib oma väed Kuveidist välja.

1993 – Bogotas plahvatas kaks autopommi, surma sai neli ja vigastada ligi 120 inimest.

1994 – Põhja-Korea teatas, et osa oma tuumaprogrammist avab rahvusvaheliseks inspektsiooniks.

1995 – Taiwanil Taizhongi kolmekorruselises ööklubis puhkes tulekahju: hukkus 67 ja viga said 11 inimest.

1997 – kolm vormis meest tungisid Kigalis Rwanda Ülemkohtu kohtuniku majja, tappes kohtuniku, tema naise ja autojuhi.

1999 – Türgi eriväelased vangistasid Keenias Türgi iseseisvuslaste juhi Abdullah Öcalani. Türgi kohus mõistis ta surma.

Tagasi üles