/nginx/o/2018/02/15/7585193t1hc73a.jpg)
Viis aastat tagasi langes Tšeljabinskis 20-meetrise läbimõõduga taevakivi. Taevas sähvis ja lööklaine tagajärjel purunesid hooned.
Täna 5 aastat tagasi – maailma vapustas viimase 100 aasta suurim meteoriit
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
15. veebruar 2018, 18:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maa atmosfääri sisenemise hetkel oli meteoori kiiruseks hinnanguliselt 19 kilomeetrit sekundis. Kokkupuutel atmosfäärigaasidega toimus ligikaudu 20-30 Hiroshima tuumapommiga võrreldav plahvatus, mille tagajärjel purunesid kuues Venemaa linnas hooned ning 1500 inimest vajas haiglaravi.
Hilisemad analüüsid on näidanud, et Tšeljabinski lähistel maha langenud meteoriit oli kõige suurem Maale langenud taevakivi pärast 1908. aasta Tunguusi katastroofi, mille põhjused ja olemus on tänaseni lõplikult välja selgitamata.
Kuivõrd 20. sajandi alguses plahvatust ega sellega kaasnevat ei jäädvustatud, on Tšeljabinski meteoriit läbi aegade suurim jäädvustatud Maale langenud taevane objekt.
Kuigi meteoriidi langemine tuli Tšeljabinski elanikele täieliku üllatusena, oli NASA koos USA Teaduste Akadeemiaga korduvalt teatanud, et sedalaadi taevakivide langemine on vältimatu ning soovitanud spetsiaalsete seireprogrammide rajamist nende prognoosimiseks.
Paljud kohalikud pidasid plahvatust algselt tuumasõja alguseks:
Aasta pärast ajaloolise meteoori langemist algatasid tuntud astrofüüsik ja ansambli Queen kitarrist Brian May ning filmimees Grigori Richters liikumise nimega Asteroid Day, mille eesmärgiks on avaldada rahvusvahelisele üldsusele survet tõsta asteroidide tuvastamise võimekust 100-kordselt. Nimelt võime olla kindlad, et samalaadseid asteroide langeb veelgi. Millal või kus see juhtub, saame aga teada alles siis, kui taevas meie pea kohal kärgatab.
NASA avaldas meteoriidi langemisest ka videorekonstruktsiooni: