/nginx/o/2018/02/15/7585213t1ha755.jpg)
Kaunite virmaliste füüsikalised tagamaad on küll mõnda aega teoreetiliselt teada olnud aga neid pole suudetud seni jälgida. Tänu uuele satelliitsüsteemile suudeti hiljuti esmakordselt otse jälgida virmaliste teket ja põhjuseid.
Teadlased tabasid esmakordselt virmalisi põhjustavaid elektronivoogusid
/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
15. veebruar 2018, 19:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mainekas teadusajakirjas Nature ilmunud uuringus kirjeldavad astronoomid, kuidas tänu uutele ülitundlikele instrumentidele õnnestus tabada virmaliste, ladina ja kreeka segakeeli aurora borealis või aurora australis, täpseid füüsikalisi tagamaid.
Virmalised ilmuvad põhja- või lõunataevasse kui kosmiline elektronidevoog satub kokku plasmaga Maa magnetosfääris ehk alal milles domineerib Maa magnetväli. Päikesetuulelt pärinevat energiat talletav magnetosfäär nihkudes vabastab selle ning tulemuseks on kaunis vaatamäng.
Magnetosfääri nihkumine põhjustab plasmalaineid mida vabas tõlkes saab eesti keeles nimetada koor-laineteks. See magnetvälja stabiliseerimiseks vajalik mehhanism põhjustab Maa atmosfääri ülemistes kihtides elektronisaju, mis koosmõjus planeedi magnetväljaga lööb särama.
Enne tänast poldud virmaliste täpset toimemehhanismi tuvastatud, sest senised instrumendid ei suutnud vahet teha virmalisi põhjustavate ja niisama ringi vihisevate elektronide vahel. Kuid Arase nime all tuntud satelliidi peal tiirleb ümber planeedi uus peenhäälestatud andur, mis suudab selle erinevuse ära tabada.
Lootust on seda tööd ka jätkata. Uuringu autorid loodavad oma peenete andurite õppida palju plasmalainete rolli kohta meie planeedi elus.