Täna ajaloos 16.02: Kristina Šmigun-Vähi tõi Eestile olümpiakulla

Kristina Smigun-Vähi

FOTO: Joosep Martinson / Õhtuleht

2006 – Kristina Šmigun-Vähi võitis XX taliolümpiamängudel kuldmedali naiste 10 kilomeetri klassikasõidus.

Torino olümpiamängud olid Eesti jaoks ühed viimaste aastakümnete edukamad – kokku võideti kolm kuldmedalit –neist kaks Kristina Šmigun-Vähi (10 km klassikasuusatamine ja 15 km suusavahetusega) ja üks Andrus Veerpalu (meeste 15 km klassikasuusatamine) poolt.

Eesti rahvale palju rõõmu toonud olümpiakullad sattusid 2014. aastal vastuolu keskmesse, kui ilmusid süüdistused nagu oleks Šmiguni Torino olümpial antud dopinguproovide analüüsid osutunud positiivseteks. Aastaid kestnud dopinguskandaal päädis 2017. aasta lõpus siiski ROK avaldusega, et Torino järelproovid olid puhtad.

16. veebruari sündmused Eestis:

1270 – leedulaste väge, mis oli Saaremaa rüüsteretkelt Läänemaa poole liikunud, ründas sakslaste sõjavägi eesotsas ordumeister Otto von Lutterbergiga ning tema juhitud Tartu ja Saare-Lääne piiskopi ning Harju-Viru vasallidega kaotas kokkupõrke: Lutterberg langes.

1889 – Tartu ülikoolis alustati venestusreforme. Kõigepealt kehtestati venekeelne õppetöö õigusteaduskonnas.

1917 – politsei viis Tartus läbi laiaulatusliku haarangu, mille käigus arreteeriti suur osa VSDTP Põhja-Balti organisatsioonide Büroo liikmetest. Aktsiooniga nurjati liikmete üle-eestilise parteikonverentsi kokkutulek.

1918 – algas Balti riikide iseseisvumine: esimesena kuulutas vabariigi välja Leedu.

1919 – Vabadussõda: algas Punaarmee suurpealetung. Tähtsaimaks löögisuunaks sai Pihkva-Irboska-Petseri.

1919 – Kuivastu mõisas toimus Vabadussõtta mobiliseeritud saarlaste vastuhakk, mis kasvas üle 21. veebruarini kestnud ning suuremat osa Saaremaast haaranud Saaremaa mässuks.

1924 – Varssavis algas 17. veebruarini kestnud Soome, Eesti, Läti ja Poola välisministrite nõupidamine, kus arutati üldisest rahvusvahelisest olukorrast, omavahelistest suhetest ning Rahvasteliiduga seonduvat.

1928 – liikluseks avati Lelle-Papiniidu kitsarööpmeline raudtee. Nüüd sai Tallinnast Pärnu varasema 14 tunni asemel 6 tunniga.

1934 – Karl Innus valiti tagasi Erra vallavanemaks, palgaga 20 krooni kuus.

1935 – Tallinnas avati Meremuuseum.

1936 – Eesti Jalgpalli Liidu esindajatekogu aastakoosolek: muu hulgas loobuti Eesti jalgpallikoondise saatmisest Berliini olümpiamängudele, samuti nimetati Jalgpalli olümpiafond ümber kasvatusfondiks.

1947 – toimusid esimesed Eesti NSV Ülemnõukogu nn valimised pärast sõda.

1949 – sündis muusik Toivo Kurmet

1951 – sündis arhitekt ja muusik Ike Volkov

1957 – Johannes Oskar Lauri valiti Eesti Komitee esimeheks.

1970 – sündis näitleja Marika Korolev

1989 – asutati Eesti Kirikute Nõukogu.

1994 – välisminister Jüri Luik kohtus Riias Suurbritannia välisministri Douglas Hurdiga.

1995 – Tallinna jõudis Eesti-Vene läbirääkimiste Venemaa delegatsiooni viitseadmiral Viktor Ovtšinnikov.

1995 – meditsiiniõed piketeerisid Sotsiaalministeeriumi ees madalate palkade pärast.

1997 – Kristina ja Katrin Šmigun saavutasid Kanadas Canmores toimunud juunioride MM-il 15 km vabatehnikas kaksikvõidu.

1998 – Tallinna vanalinnas langes peksmise ohvriks näitleja Rednar Annus.

1999 – Saksamaa ja Eesti vahel sõlmiti viisavabaduse kokkulepe.

2005 – avalikustati, et Tallinna Ülikool alustab sisulist tegevust 15. mail. Uude ülikooli asusid tudengid sama aasta septembri algusest. Riigikogu võttis vastu ülikooliseaduse muudatuse, millega legitimeeriti Tallinna Ülikool avalik-õigusliku ülikoolina.

2005 – Reformierakond esitas uueks välisministri kandidaadiks Rein Langi.

2006 – Kristina Šmigun võitis XX taliolümpiamängudel kuldmedali naiste 10 kilomeetri klassikasõidus.

Ja maailmas:

1568 – esimene uusaja genotsiidiakt: paavst kuulutas surmaotsuse kogu Madalmaade elanikkonnale, kolmele miljonile protestandile.

1666 – Holland ja Brandenburg sõlmisid liidulepingu.

1785 – Antoine Laurent Lavoisier eraldas veest hapniku ja vesiniku.

1804 – Tripoli sadamas piraatide poolt vallutatud Ameerika Ühendriikide fregatt Philadelphia süüdati ameerika mereväelaste poolt.

1808 – Prantsuse sõjavägi tungis Hispaaniale kallale.

1871 – Prantsuse-Preisi sõda lõppes Prantsusmaa lüüasaamisega.

1873 – Hispaania kuulutati vabariigiks.

1918 – Leedu kuulutas välja vabariigi.

1918 – Esimene maailmasõda: Saksa allveelaevad ründasid torpeedodega Doveri sadamat Inglismaal.

1932 – Iirimaa üldvalimised võitis Fianna Faili Partei, mille eesotsas oli Éamon de Valera.

1933 – Tšehhoslovakkia, Rumeenia ja Jugoslaavia, kes kartsid Saksamaa ähvardusi, taasasutasid Väikese Entente'i.

1936 – Rahvarinne võitis Hispaania üldvalimised: peamainistriks sai Manuel Azana, kes kehtestas taas 1931. aasta põhiseaduse.

1937 – Wallace Carothersi juhitud orgaanilise keemia uurimisrühm sünteesis esmakordselt nailonit.

1941 – sündis Põhja-Korea juht Kim Jong-il.

1942 – Teine maailmasõda. Saksa allveelaevad ründasid Hollandi Indoneesias asuvaid naftatöötlustehaseid.

1944 – Teine maailmasõda: liitlased pommitasid Jaapani Chuuki mereväebaasi, ründe käigus hävitati 201 lennukit.

1945 – Teine maailmasõda: Venezuela kuulutas sõja Saksamaale ja Jaapanile.

1945 – Teine maailmasõda: USA alustas ulatuslikke pommirünnakuid Tōkyōle.

1953 – Lõuna-Aafrika Vabariigis loodi Rahva Julgeolekuseadusega erakorralised võimuorganid.

1959 – Fidel Castro sai Kuuba peaministriks.

1960 – USA tuumaallveelaev Triton alustas ümbermaailmareisi vee all.

1962 – Georgetownis puhkes valitsusvastane mäss.

1970 – Moskva teatas, et lubab Araabia riikidele, kes on konfliktis Iisraeliga, mitmekülgset abi.

1978 – Jaapan ja Hiina kirjutasid Pekingis alla kaubanduskokkuleppele.

1983 – Lõuna-Austraalias Victorias toimus mitu metsatulekahjut, kus hukkus üle 70 inimese.

Populaarne

Tagasi üles